Euroopa Liit teeb ambitsioonikat tööd 2015. aasta Pariisi kokkuleppes ja edasistes konverentsides Euroopa rohelise kokkuleppe raames, mille eesmärk on muuta Euroopa hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See on õiguslikult siduv eesmärk tänu Euroopa kliimamäärusele. Kliimamuutused on aga ülemaailmne probleem, mis ei peatu meie maailmajao piiridel, nii et Euroopa ei suuda seda ülemaailmset probleemi üksi lahendada, isegi kui ta saab aidata kaasa pikale teele. Euroopa Liit on maailma suurim turg ja seetõttu on tal suur rahvusvaheline jõud. Lisaks on tal kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud elanikkond ning juba praegu on tal suured kogemused arenguabi valdkonnas kogu maailmas. Strateegia „Global Gateway“ raames investeerib EL juba miljoneid arenguabisse. Kliima on ka strateegia „Global Gateway“ sektor, nii et seda saaks laiendada, et jõuda veelgi enam maailmani. Seetõttu kutsutakse selles idees Euroopa Liitu üles: – Koostada keskkonnasõbralikumad õigusaktid, mille mõju avalduks kogu maailmas tänu turgu valitsevale positsioonile maailma suurima turuna. – Kasutada rohkem kvalifitseeritud tööjõudu ja arenenud erasektorit, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele kogu maailmas. – Edendada Euroopa rohelist tööstust kogu maailmas. – Laiendada strateegia „Global Gateway“ kliimavaldkonda. – Luua ja edendada ülemaailmselt kasulikku strateegiat, nagu Euroopa roheline kokkulepe, et saavutada kliimaeesmärgid kogu maailmas. Maailma ühe kõige arenenuma, suurima, rikkama ja aktiivsema osalejana võib Euroopa Liidul olla tulevik rahvusvahelise kliimaliidrina. Kuna ma usun, et Euroopa tulevik on roheline ja keskkonnahoidlik on Euroopa.

Me vajame noorte sisukat osalust ELis. EYE peab olema üritus, mis on tasuta, mitte ainult privilegeeritud noorte jaoks, kes saavad kulud tasuda, ning neil peab olema poliitikadokument, mis sisaldab soovitusi, mida tuleb jälgida kuni järgmise Euroopa noorteürituseni. Kuulda meie häält, et tegutseda, mitte nod!

Meil on Euroopas demograafilisi probleeme ja me otsime rohkem töid – nii valgeid töötajaid nagu arstid, IT-insenerid või õpetajad, aga ka sinikad kraed, nagu kollumber, ehitustöötajad või elektrikud. Samal ajal peavad väljaspool Euroopat elavad inimesed muutma oma elu ja alustama sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Euroopas uut peatükki. Loogem programm, kus inimesed saavad registreeruda Euroopasse tulemiseks, õppida kohalikku keelt ja vajalikku elukutset konkreetses piirkonnas. Ütleme, et Liibanoni laagrist pärit palestiinlane soovib paremat tulevikku ning ta on valmis kolima Rootsi, õppima rootsi keelt ja omandama haridust, et saada meditsiiniõeks. ELi liikmesriigil võiks olla selliste kandidaatide kontrollitud nimekiri ja võimaldada sellistel kandidaatidel riiki tulla kontrollitud tingimustes, et õppida keelt, õppida konkreetset vajalikku kutseala ja täita lünk riigis. See aitab ära hoida paremat tulevikku otsivate inimeste kontrollimatu rände laine, sest nüüd võib neil olla seaduslik võimalus teha seda inimlikult. Meil on juba nn ELi sinine kaart, mida saaks pikendada!

EL peaks tegema tihedat koostööd selliste organisatsioonidega nagu ASEAN, Mercosur, Aafrika Liit, et edendada ELi mudelit välismaal. Tehes koostööd nende piirkondliku koostöö organisatsioonidega, saab EL edendada inimõigusi, ettevõtlust, euroopalikku eluviisi jne. See annaks ELile ja tema liitlastele uue hääle, mis võib olla USAst või Hiinast sõltumatu, kuid mitte nende vastu. Selline uus mõju põhineks koostööl nende riikide vahel, keda esindavad organisatsioonid.

Vabatahtlik tegevus on ELi loodud uskumatu programm, mis võimaldab eri riikidest pärit noortel välismaal õppida ja saada rohkem teavet selle kohta, mida nad soovivad saada, või muude teemade kohta, mida nad huvitavad. Selle programmi peamine probleem on see, et tegemist on ühekordse võimalusega. Usun, et EL peaks vabatahtlikku tegevust rohkem toetama. Pikaajalise vabatahtliku tegevuse lõpetanud inimesed osalevad uues vabatahtlikus tegevuses, jagades vabatahtliku tegevuse ettepanekud esimest korda ja kogenud vabatahtlikuna. Nii räägivad inimesed sellest programmist rohkem ja tutvustavad seda noortele, et sellest teada saada.

Liikmesriikide poliitikute enda huvides on olla eraldatud ja seega maksimeerida nende kasu. Teisest küljest on ELi kodanike huvides, et nad oleksid liiduriigi kodanikud, kes tegutsevad kooskõlastatult. On vaja, et ELil kui föderaalriigil ei oleks oma välispoliitikat, sõjaväge ega kodakondsust. Vaja on ühtset kodakondsust, sõjaväge ja välispoliitikat ning võimalikult palju koordineerimist riigi ja elaniku vaheliste suhete valdkonnas. Telgkeele (nt inglise keel) kasutuselevõtmine, mis peaks olema kohustuslik kõigi ametlike menetluste puhul lisaks liikmesriikide keeltele, võiks olla nii palju kui võimalik koordineerimise vahend: kontorid, politsei, avalikud teenistused, kohtud jne. Konverentskeele olemasolu korral muutuks ELi sõjavägi realistlikuks võimaluseks. Esimene samm selles suunas on reformida haridust, kus on vaja tagada õpilastele võimalikult tõhus keeleõpe. Kui see juhtub, oleks ELi nurgast pärit kodanikul võimalik liikuda peaaegu raskusteta nii tööhõive kui ka sotsiaalses mõttes liikmesriiki, kuhu ta kolis.

Euroopa on juba praegu maailmajagu, kus inimesed, olenemata nende kultuurilisest taustast, on teretulnud elama, õppima jne. Miks me ei laienda oma kultuurilist tausta, et õpetada ülejäänud maailmale meie väärtusi ja mis Euroopa tegelikult on? Lapimaast Siberiasse ja Olympuse mäest Everesti mäeni. Programm „Erasmus+“ peaks olema kõigile kättesaadav!

Euroopa Liit peaks rakendama toetuste ja muus vormis toetuste programmi liikmesriikides tegutsevatele ülikoolidele ja teistele teadusorganisatsioonidele, mis keskenduvad tehisintellekti arendamisele kestliku arengu ja ülemaailmse heaolu nimel.

Noorte juhitud algatuste platvorm: vajame platvormi noorte juhitud algatuste toetamiseks ja edendamiseks, mis edendavad Euroopa väärtusi ja eesmärke, nagu kestlikkus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus, mis võivad aidata noortel tunda end võimestatuna ja osaleda ELi tuleviku kujundamises nii ELis kui ka väljaspool seda.

Tänapäeval toimub avalik sotsiaalmeedia arutelu peamiselt platvormidel, mida kontrollivad tulule orienteeritud eraettevõtted, nagu Facebooki emaettevõtja Meta, Twitter või ByteDance. Kui avaliku sektori asutused suhtlevad nende kanalite kaudu, viivad nad need mittedemokraatlikud osalejad digitaalse kommunikatsiooni õiguste juurde. Samal ajal sunnib see kodanikke kasutama reklaami avaliku teabe saamiseks. Kolmandaks muudab see Euroopa sidekanalid sõltuvaks USA ja Hiina ettevõtetest. Seepärast peaksid avaliku sektori asutused aitama luua kestlikke Euroopa sidekanaleid, kasutades avatud protokolle (Matrix, Activiy Pub) ja oma digitaalset taristut (Fediverse’i mõistes).

Seoses sõja algusega Ukrainas ja materjali kohaletoimetamisega on selgunud, kuidas sellistel riikidel nagu Saksamaa ei ole piisavalt varustust ja valmisolekut tulla toime avatud konfliktiga kolmanda riigiga. ELi ühised relvajõud võiksid aidata tõhusamalt reageerida meie julgeolekut ähvardavatele tegelikele ohtudele, nagu terrorism või Venemaa oht. Lisaks usun, et asjakohased eeskirjad ja tugevate institutsioonide loomine võiksid neid organeid võimendada, andes neile tavapärase tegevuse jaoks asjakohased materjalid. See on suur samm Euroopa Liidu ajaloos, kuid ma usun, et seda ideed jagavad Euroopa juudid peavad tegema kõik endast oleneva, et seda ideed reaalsusena edasi arendada.

On oluline, et EL säilitaks oma diplomaatilise ja strateegilise initsiatiivi. Kuna sõda Ukrainas on edenenud, arvan, et EL ei ole seda säilitanud. EL järgis häbiväärselt Ameerika Ühendriikide poliitilist tegevuskava ja on piiranud oma huve. Kogu ELi strateegilise taristu Nord Streami sabotaaži ajal ei reageerinud liit piisavalt jõuliselt, kuigi see oli üks ELi kõige olulisemaid energiaallikaid. Selle asemel, et võtta Ukraina konfliktis neutraalne seisukoht, on EL praegu asunud seisukohale, et see on ELi huvidele väga ohtlik. Meid on tehtud selleks, et eraldada meid nii palju kui võimalik Venemaast, mis on teeninud üksnes Ameerika Ühendriikide ja Hiina huve. EL peaks suutma tegutseda teiste riikide huvidest sõltumatumalt, eriti praegusel kriisiajal.

Julgeolek ELi piiridel on muidugi eluliselt tähtis. Eelkõige Vahemere lõunapiirkonnas on olukord piiridel lubamatult ebastabiilne.

Rändajad ja varjupaigataotlejad ei ole aga ELi vaenlased. Nad on lihtsalt meeleheitlikud inimesed, kes püüavad saavutada paremat elu. Selle asemel tuleb teha rohkem, et võidelda maffia salakaubaveo edukuse vastu ELi lõunanaabrites.

Selleks on vaja tugevdada diplomaatilist ja sõjalist kohalolekut nendes valdkondades, kuid see toimub ainult seni. Palju parem oleks stimuleerida rändajate sisenemist ELi tavapäraste kanalite kaudu. EL peaks lihtsustama rändajate juurdepääsu liikmesriikidele muude vahendite kui inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise kaudu.

Varjupaigamenetlus on praegu pikk ja läbipaistmatu. Seda tuleks kiirendada ja muuta läbipaistvamaks. Juurdepääsu seaduslikule rändele saaks parandada, kui päritoluriikides loodaks rohkem rändekeskusi, mis võimaldaks alustada rändevõimalusi, ilma et oleks vaja ohtlikke ebaseaduslikke teekondi.

Rändajatel peaks olema võimalik taotleda viisat töötamise õiguse saamiseks ning saada eluaseme- ja töölepingud oma päritoluriigist ning seejärel liikuda turvaliselt ELi. Seadusliku rände pakkumine on vastus Vahemere piirkonna südamemurduvatele piltidele.

Juba vastuvõtvates riikides elavate inimeste jaoks tuleks optimeerida tingimusi varjupaigastaatuse kinnitamise ootel. Varjupaigamenetlus tuleks samuti muuta kättesaadavamaks, vähem bürokraatlikuks ja vähem hirmutavaks. Igasugune diskrimineerimine nendes protsessides tuleks kõrvaldada.

Massiline migratsioon tekitab kaose: Euroopa ei saa kõiki vastu võtta. ELil ja selle liikmesriikidel on oma probleemid ning nad peaksid need lahendama, enne kui üritatakse leevendada väliskatastroofide tagajärgi.

Vahemerel humanitaaroperatsioone korraldavad valitsusvälised organisatsioonid õõnestavad jõupingutusi sisserände vähendamiseks. Päästes merel mahajäetud smugeldatud rändajaid, rikub nende tegevus ELi piiripoliitikat ja aitab kaasa maffia ebaseadusliku tegevuse jätkamisele. Seega tegutsevad nad ise inimsmugeldajatena.

EL peaks seda tunnistama ja neid karmimalt käsitlema. Selge signaali saatmiseks tuleks nende laevad konfiskeerida või hävitada.

Võltsuudiste levitamise üks peamisi ohte on see, et need manipuleerivad avalikku arvamust ja viivad tegelikkuse moonutamiseni. Näiteks sotsiaalmeedia teemaviited või sildid, mis põhinevad ebausaldusväärsel või valel teabel, sunnivad inimesi sageli eksitama, sest need mõjutavad nende mõtteviisi. Libauudiseid ja -märke on liigselt kasutatud poliitilistes konfliktides, muu hulgas territooriumide okupatsioonis. Täpsemalt võib teemaviidet #CrimeaIsRussia, mida on kasutatud Venemaa desinformatsioonikampaania vahendina, käsitada hübriidsõja vahendina. Probleem seisneb selles, et kui eespool nimetatud märgis jääb internetti mitu aastat, võivad järgmised põlvkonnad, kes sellele klõpsavad, moodustada vale reaalsuse tunde Krimmi piirkonna poliitilise olukorra kohta.

Järgmise sammuna peab EL töötama selle nimel, et piirata valesid ja eksitavaid sotsiaalmeedia märgiseid ja teemaviiteid. Euroopal on vaja leida selles suunas asjakohased vahendid, et kaitsta oma väärtusi, õigusriiki ja inimõigusi. 

 

2021. aastal toimuvate ülemaailmsete sündmuste vaatlemine on selge, et Euroopa Liit peab koos seisma: oluline on olla valmis tulevasteks ohtudeks ja säilitada sõltumatus ELi mittekuuluvatest riikidest. Seda on võimalik saavutada ühise välispoliitika kehtestamisega, mis aitaks säilitada Euroopas rahu. Seda võib pidada oluliseks sammuks täieliku poliitilise liidu staatuse saavutamisel.

Ühine välispoliitika võimaldaks ELil näidata üles jõudu ja otsusekindlust riikide kohtumistel diplomaatilistel esindustel. Samuti aitaks see parandada välis- ja sisemist tõhusust; konsulaatide või saatkondade halduskulusid võiks vähendada ning otsuseid saaks teha õigeaegselt ja tõhusalt.

Lisaks aitaks see kaitsta ELi ja selle kodanike huve kogu maailmas, edendades samal ajal pidevalt rahu ja vabadust.

EL peaks looma kohustusliku riikidevahelise programmi, milles saaksid osaleda kõik noored, kes saavad 18-aastaseks saades osaleda sotsiaalteenuste kavades ja kohaliku kogukonna arenguprojektides. See oleks tõeliselt riikidevaheline programm, kuigi see võimaldaks kodanikel liikuda teistesse riikidesse näiteks töölaagrites või vabatahtlikes teenustes osalemiseks. Nii saaksid noored üksteisega kohtuda, luua elukestev sõprus, aga ka suurendada teadlikkust kodanikukohustustest, Euroopa identiteedist ja solidaarsusest. Programm võiks seega tugineda olemasolevatele programmidele, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus.

Programmi „Erasmus+“ tuleks terviklikumal ja kaasavamal viisil veelgi tõhustada, näiteks võttes rohkem arvesse finantstausta.

ELi üliõpilastel peaks olema rohkem võimalusi õppida ja töötada välismaal ning programmi „Erasmus+“ järgsed lühidokumendid kõigile osalejatele, et kultuuri ja kogemuste vahetamine oleks kõigile kättesaadav. Erasmuse vahetusprogrammid on ELi norme kehtestava pehme jõu keskmes ja neid tuleks sellisena ajakohastada.

Lisaks tuleks pakkuda paremini rahastatud stipendiume, eriti idapartnerluse riikide stipendiumide puhul. Samuti peaks olema rohkem võimalusi teabevahetuseks ELi riikide ja idapartnerluse riikide (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova ja Ukraina) vahel.

Sellised võivad olla näiteks nn piirkondlikud vahetusreisid, mille käigus noored külastavad üksteist, et muuta piirkondadevaheline ühendus tihedamaks ja edendada kultuurivahetust.

Ühe plokina peaks liit süvendama sidemeid arengumaadega. Investeeringute, haridust edendavate koolide ja asutuste rahastamise kaudu saaksid noored kasu paremast elukvaliteedist ning samal ajal tõstaks Euroopa Liidu ülemaailmset positsiooni. See võimaldaks noortel õpilastel õppida tundma ELi põhiväärtusi, nagu demokraatia, sooline võrdõiguslikkus ja inimõiguste austamine, ning võib-olla hõlbustaks neil jätkata oma ametialast reisi liidu liikmesriikides.

ELil peaks olema integreeritud, kuid detsentraliseeritud ja väga tõhus energiavõrk. Detsentraliseeritud struktuur muudab energiavarustuse võimalike riskide suhtes vähem haavatavaks ja vähendab vajadust tsentraliseeritud elektrijaamade (tuumaenergia, biogaas jne) järele.

Näiteks Hispaanias toodetud fotogalvaanilise energia ülejääki saaks seejärel salvestada Norra pumpelektrijaamades, mida tarbitakse Poolas öösel.

ELi kogemuste ja parimate tavade levitamiseks hariduse, kultuuri, noorte ja spordi valdkonnas oleks asjakohane luua idapartnerluse riikides ELi noortekeskused. Nende riikide noortele oleks kasulik luua kohti, kus nad saaksid kohtuda ELi esindajatega, õppida tundma parimaid tavasid hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas ning rakendada algatusi sellise platvormi egiidi all.

Liikmesriigid saadavad mõnikord ringlussevõtmiseks valmis plasti mujale kui Euroopa riikidesse. Euroopa Liit peab tagama, et seda ei juhtuks. Euroopa kodanikud peaksid võtma vastutuse oma elustiilivalikute eest ja sulgema ringi ise.

EL on ravimite, meditsiiniseadmete ja nendega seotud varustuse osas liiga sõltuv välisriikidest. Sõltumatuse suurendamiseks tuleks tugevdada ja toetada kohalikke tarneahelaid. Samuti peab EL olema teadlik hädaolukorra võimalusest, mida ta saaks ette valmistada, luues näiteks kohalikud varuvarud.

Euroopa Liidu roll rahu arengus on oluline ja seda tuleks tugevdada: Lisaks sellele, et mõistetakse hukka need, kes rikuvad rahvusvahelisi õigusakte ja lepinguid, on väga oluline võidelda ülemaailmse sõja võimaluse vastu. Üks võimalus seda teha on tagada, et ühelgi sõjaväel ei oleks lubatud omada tuumarelvi, näiteks tuumapomme.

Piirkondlikke organisatsioone moodustatakse pidevalt ja neil on maailmapoliitikas oluline roll. See mõjutab seda, kuidas peetakse läbirääkimisi kaubanduslepingute ja julgeolekualase koostöö üle. On võimalik, et tulevasi kaubanduslepinguid ei sõlmita enam kahepoolsel tasandil riikide vahel, vaid pigem piirkondlike organisatsioonide vahel. Praegused diplomaatilised struktuurid ei suuda seda probleemi lahendada.

Seetõttu peaks Euroopa Liit kasutama oma diplomaatilisi eksperditeadmisi, et algatada piirkondlike organisatsioonide liidu loomine rahvusvahelisel tasandil. See ei näita mitte ainult autonoomsust, vaid rõhutab ka liidu tugevust ja tunnistab, et me oleme üheskoos tugevamad kui üksinda.

2021. aastal toimuvaid ülemaailmseid sündmusi jälgides saab selgeks, et liit peab koos seisma: oluline on olla valmis võimalikeks ohtudeks ja säilitada sõltumatus ELi mittekuuluvatest riikidest. Seda oleks võimalik saavutada ühise välispoliitika loomisega, mis tooks kasu Euroopale ja aitaks säilitada rahu Euroopas.

Ühine välispoliitika võimaldaks ELil näidata üles tugevust ja otsusekindlust riikide kohtumistel diplomaatilistel esindustel. Samuti aitaks see parandada välist tõhusust, sest konsulaatide või saatkondade halduskulusid saaks vähendada. Samuti võiks see aidata kaitsta ELi ja tema kodanike huve kogu maailmas, edendades samal ajal pidevalt rahu ja vabadust.

Ühine sõjavägi aitaks kindlustada Euroopa Liidu sõltumatust, oleks kasulik sõjaperioodidel ja muudaks kolmandate riikide provokatsioonid vähem tõenäoliseks. ELi ühine sõjavägi säästaks ressursse ja raha, mida saaks reinvesteerida majanduse muudesse osadesse.

Bideni administratsioonis näib, et USA ja Euroopa Liidu vaheline tihedam koostöö on võimalik. Seda tuleks näha võimalusena tugevdada nende kahe partnerlust ja luua tihe koostöö. Kuna Biden on vabakaubanduse pooldaja, peaksid koostöövaldkonnad hõlmama finantskoostööd. Teine valdkond peaks olema kliimameetmed, kus USA ja EL peaksid teistele eeskuju andma.

Kriisi ja hädaolukorra ajal on liidud ja liitlased olulisemad kui kunagi varem, mistõttu on väga oluline vaadata kaugemale liidu piiridest, tugevdada sidemeid USAga ja edendada solidaarsust.

Ränne ELi on sageli tingitud mahajäämusest mujal. EL peaks tegema rohkem, et luua stabiilne ja turvaline majanduslik ja poliitiline keskkond piirkondades, kust rändajad tulevad. Panustamine turvaliste ja õitsvate riikide loomisse mujal on nii ELi kui ka kolmandate riikide huvides.

Mõnel juhul on seda võimalik saavutada majandussidemete kaotamisega Euroopa riikide ja endiste kolooniate vahel, mis takistavad neil endil areneda, eriti loodusvarade osas. Teistes liikmesriikides on selleks vaja konkreetseid arendusprojekte. Sellisel juhul tuleks projekte hoolikalt jälgida, tagamaks, et need parandavad elu ja vähendavad motivatsiooni lahkuda, selle asemel et rahastada korrumpeerunud juhte.

Üks lahendus punase liha tarbimise vähendamiseks Euroopas võib olla kampaania, mille eesmärk on asendada traditsioonilised veised jaanalinnuga, punane liha, mis on veiselihast peaaegu eristatav, kuid keskkonnasäästlikum. Sellega seoses peame rohkem investeerima laboris kasvatatud liha alternatiividesse.

Olenemata sellest, kui palju tarbimisharjumused võivad muutuda, on äärmiselt oluline lõpetada lihatootmise allhanked väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse, näiteks Brasiiliasse, et kaitsta selliseid olulisi ökosüsteeme nagu Amazonase piirkond.

Atlandi-ülest koostööd on palju, kuid nii noorte kui ka keskkoolide ja üliõpilaste võimalusi tuleb tugevdada. Seetõttu peaks EL välja töötama liikuvusprogrammi, mis võimaldab Ameerika üliõpilastel õppida tundma ELi eri liikmesriikide kultuuri, rahvaste kultuurilist mitmekesisust ja institutsioonilist süsteemi.

ELi ja USA vaheliste sidemete parandamiseks ja tugevdamiseks tuleks luua haridusalaste vahetusvõimaluste raamistik. See annaks nii USAst kui ka EList pärit noortele võimaluse kogeda erinevat eluviisi töö või praktika, välismaal õppimise või muu kultuurivahetuse kaudu.

Otsustavate noorte tundmaõppimine Euroopas ja koostöö parema tuleviku nimel tagab, et Atlandi-ülene koostöö jääb ka tulevikus jätkusuutlikuks. Seepärast peaks programm olema avatud Põhja-Ameerika keskkooli- ja kõrgkooliõpilastele. See võib hõlmata näiteks programmi, kus osalejad elavad koos vastuvõtva perega liikmesriigis.

USAs õppimine on kulukas ja mitte kõik ei suuda seda kogemust endale lubada. Juurdepääsetavuse parandamiseks võiks osa olemasolevatest Erasmuse vahenditest ümber suunata, et toetada Euroopa üliõpilasi, kes alustavad vahetust USAs.