COVID-19 pandeemia on töö paradigmat alati muutnud. Kuigi paljud inimesed kaotavad mitu tundi kodu ja kontori vahel pendelrännet, kes peavad alati elama selle lähedal asuvates piirkondades, on pendelränne võimaldanud inimestel tutvuda maailmaga, töötades internetiühendusega sülearvutiga. Digitaalsed nomad tekitavad kohalikele vastuvõtvatele kogukondadele tohutuid probleeme, nagu suurem surve loodusvaradele ja teenustele, kõrgemad eluasemehinnad, mis on tingitud reeglina kõrgemast palgast ja suurenevast sotsiaalsest lõhest. Selleks et muuta kogukonna elu õiglasemaks ja vältida kuritarvitusi maksustamisel, koostati käesolev ettepanek: Artikli 1 Maksuresidentsuse määratlus Kehtestada selged kriteeriumid diginuppide maksuresidentsuse kindlaksmääramiseks, võttes arvesse selliseid tegureid nagu riigis viibimise kestus, perekondlikud sidemed ja alaline elukoht. 2 – Kõik need, kes viibivad riigis vähemalt 32 järjestikuse päeva jooksul. Artikli 2 Digitaalsete nomaatide maksustamiseeskirjad 1 – Kõik kodanikud, keda peetakse diginuppideks ja kes vastavad artikli 1 kriteeriumidele, võivad valida ühe kahest režiimist: a) maksude tasumine elukohariigis, nagu selle riigi kodanikud b) Makse tegemise kord. Selle korra kohaselt nõutakse kodanikult tasu avaliku teenuse eest, mida ta kasutab. Artiklid 3 Riikidevaheline koostöö 1 – Edendada rahvusvahelist koostööd diginuppide maksustamist käsitleva teabe jagamiseks. Artikli 4 Teadlikkus ja haridus Korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille eesmärk on teavitada digirändajaid nende maksukohustustest oma elukohariigis ning aidata neil mõista maksueeskirju ja -protsesse. Artikli 5 Jõustamine ja karistused 1 – Tugevdadada digitaalsete nomadide maksukohustuste täitmist auditite, riikide ja ettevõtetega tehtava koostöö kaudu. 2 – Kehtestada Euroopa tasandil karistused neile, kes ei täida oma maksukohustusi.

Mugavuslipud hõlbustavad ebaseaduslikku tegevust ookeanides, nagu ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, inimkaubandus, püüdlused ja madalad maksud. Praegused registreerimisprotsessid ja mugavuslippude ajaloo puudumine ei ole tõhusad. Seepärast tuleks koostada ja rakendada direktiiv, millega kohustatakse kõiki Euroopa laevu registreerima keskses andmebaasis, et jälgida kõigi lipuriikide registri ajalugu. Samas ei oleks sellel andmebaasil võimalust jätta tühjaks aasta väli (sarnaselt lennukite registreerimise suhtes kohaldatavate eeskirjadega).

Abort on üks suurimaid inimõiguste rikkumisi Euroopas ja ajaloos. Abort on vastuolus ELi põhiõiguste harta artikliga 2. Kõik sündimata ja sündinud inimesed väärivad õiguse elule kaitset. Peame lõpetama abordi, et austada inimõigusi ja artiklit 2. Ameerika Ühendriikidel oli Roe V Wade tühistamisel tohutu võidu. Euroopa järgib sama teed ja teeb hääle kuuldavaks. Me oleme noored, me ei lõpeta kunagi võitlust enne, kui igal sündimata inimesel on õigus elule. Oleme elumeelsed!

Meil on Euroopas demograafilisi probleeme ja me otsime rohkem töid – nii valgeid töötajaid nagu arstid, IT-insenerid või õpetajad, aga ka sinikad kraed, nagu kollumber, ehitustöötajad või elektrikud. Samal ajal peavad väljaspool Euroopat elavad inimesed muutma oma elu ja alustama sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Euroopas uut peatükki. Loogem programm, kus inimesed saavad registreeruda Euroopasse tulemiseks, õppida kohalikku keelt ja vajalikku elukutset konkreetses piirkonnas. Ütleme, et Liibanoni laagrist pärit palestiinlane soovib paremat tulevikku ning ta on valmis kolima Rootsi, õppima rootsi keelt ja omandama haridust, et saada meditsiiniõeks. ELi liikmesriigil võiks olla selliste kandidaatide kontrollitud nimekiri ja võimaldada sellistel kandidaatidel riiki tulla kontrollitud tingimustes, et õppida keelt, õppida konkreetset vajalikku kutseala ja täita lünk riigis. See aitab ära hoida paremat tulevikku otsivate inimeste kontrollimatu rände laine, sest nüüd võib neil olla seaduslik võimalus teha seda inimlikult. Meil on juba nn ELi sinine kaart, mida saaks pikendada!

Investeerida spordisse, luua viise, kuidas tagada, et puuetega inimesed ei jääks tõrjutuks. Luua stipendiume ülikoolis õppivatele eliitsportlastele, veenduda, et inimesed teavad, et sul on võimalik teha topeltkarjääri (sport ja õpingud), ning anda neile võimalus seda teha (juhendajad ja veebipõhine registreerimine). Hoolitsege selle eest, et sport ei tundu midagi, mis võtab aega, vaid midagi, mis on inimeste heaolu jaoks kasulik.

Kui rääkida ohutute rändeteede loomisest, keskendume peamiselt majandusrändele ja võimalustele võtta rändajad tõhusalt tööturule vastu selliste mõõtmiste abil nagu Euroopa sinine kaart. Kuid peame meeles pidama, et paljud inimesed lahkuvad isiklikel või kollektiivsetel ohutusega seotud põhjustel. Võiksime kasutusele võtta varjupaigamenetluse, milles uuritakse konfliktipiirkondades elavate inimeste õigusi ja vajadusi enne põgenemist. Kuna juhul, kui nende varjupaigataotlus rahuldatakse või neile antakse luba saada subsidiaarselt kaitset, võiks Euroopa Liit korraldada abivajajatele süstemaatilise ja turvalise üleandmise teenuseid. Konfliktiolukordi ELi piiridel hoitaks ära ilma inimõigusi rikkumata kas otse laagrite paigaldamisega või kaudselt Liibüa rannikuvalvele tagasitõmbamisega Vahemerel.

Rohkem teadmisi soolise identiteedi kohta on olulisem kui kunagi varem, mistõttu tuleks see ühel või teisel viisil haridussüsteemi kaasata.

Hispaania on esimene ELi riik, mis võimaldab eriti valusate perioodidega inimestel võtta töölt tasustatavat menstruaalset puhkust; me peaksime seda seaduseelnõu laiendama kõigile Euroopa riikidele.

Väga oluline on edendada, investeerida ja tegutseda noorte rahvusvaheliste, endiste ja rände ajalooga inimeste heaks, kes elavad Euroopas kroonilises seisundis. Selleks peaksime rakendama poliitikat, mis toetab tervishoidu ja sotsiaalkindlustust Euroopas krooniliste haigustega noorte jaoks, kellel on rände ajalugu ja rahvusvaheline taust.

Inimõiguste arutamisel kaldutakse sageli keskenduma kõrgele elukvaliteedile, heale tervisele ja rikkalikele ressurssidele. Siiski on väga oluline tunnistada, et LGBTQ+ õigused jäetakse nendes vestlustes sageli tähelepanuta. Kahjuks on teatavatel Euroopa riikidel endiselt probleeme laialt levinud vaenulikkuse ja diskrimineerimisega geide, lesbide ja teiste LGBTQ±inimeste vastu. On hädavajalik, et see olukord lõpetataks. LGBTQ+ õigused kehtestati selleks, et neid saaks kohaldada üldiselt kõigis Euroopa Liidu riikides, mitte ainult valitud vähestes riikides. LGBTQ+ inimesed aastased ja vajavad vaba aja veetmise eesmärgil mis tahes riiki reisimisel turvatunnet. Me otsime toetust ja tunnustust ning me teeme kaua aega rahumeelse elu juurde tagasipöördumiseks. Lisaks peaks EL tegema rohkem, et näidata nähtavalt oma toetust LGBTQ+ kogukonnale. Oluline on, et me tunneksime end nähtavalt ja turvaliselt ning et meid ei jäetaks kõrvale. Näiteks praegu, juunis, Pride’is, võiks Euroopa Parlament korraldada rohkem üritusi, arutelusid või arutelusid LGBTQ+ teemal ning levitada teadlikkust isegi väljaspool meie kogukonda.

ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025: Nõuete reform Strateegias esitatud soovitus, et soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks on vaja 50:50 kvooti, kuna juhtivatel ametikohtadel peavad esindama elanikkonna demograafilist olukorda, on minu arvates see, mis kahjustab tõsiselt meie kui üksikisiku rolli ühiskonnas. See seab kahtluse alla selle, kuidas Euroopa Parlament ise tajub meeste kavatsusi. Kuidas saan maailmas naisena kindlalt orienteeruda, kui soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks kasutatavad strateegiad käsitlevad üksnes misogüünia maapealseid väljundeid ja levitavad ebavõrdsust veelgi? Olen kindlalt veendunud, et soolise ebavõrdsuse vastu võitlemise lähenemisviisi on vaja muuta. Selle asemel, et keskenduda kunstlikult mitmekesisuse loomisele juhtivatel ja juhtivatel ametikohtadel, on vaja suunata tähelepanu strateegia väljatöötamisele, kus soolist võrdõiguslikkust järgitakse pigem individuaalselt kui seadusandlikul alusel. Võrdseid võimalusi tuleks hinnata rohkem kui tulemuste võrdsust ning lõppkokkuvõttes peaks juhtivate ja juhtivate ametikohtade delegeerimine põhinema saavutustel ja mitte kunagi soolisel võrdõiguslikkusel.

Kestliku arengu eesmärgid võimaldavad käivitada projekte seoses nende eri teemadega, mida nad esindavad. Need võimaldavad institutsioonidel ja kodanikel paremini mõista, kelle poole pöördutakse ja millisel eesmärgil näiteks õigusakt vastu võetakse.

Käivitada lastele mõeldud haridusprogramm nende õiguste kohta. Programmi võiks rakendada koolides, samuti veebiplatvormide ja sotsiaalmeedia kaudu, et saavutada laiem ulatus.

2024. aasta Euroopa Parlamendi lähedal toimuvate valimistega muutub arutelu hääleõiguse, demokraatia ja poliitika üle tänapäeva noorte seas veelgi intensiivsemaks ja intensiivsemaks. Tegemist on märkimisväärse osaga elanikkonnast, kes on teadlikud probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, ja kes tegutseb ühiskonnas, millel puudub sageli terve mõistus, vabaabielu jne. Seetõttu leiame, et hääleõigust tuleks lühendada 16 aastale, võttes eeskuju mõnedest seda juba rakendavatest riikidest. See muudatus oleks Euroopa ühiskonnale kasulik seetõttu, et valimised peegeldaksid paremini elanikkonna huve, pidades silmas, et noored on suurimad ja kõige enam mõjutatud poliitilistest valikutest, võtmata arvesse nende huve või eeliseid. Veel üks peamine põhjus, miks hääletamine 16. aastal oleks Euroopa kui ühiskonna paranemine ja oluline samm Euroopa demokraatia suunas, on see, et kui valimistel osaledes võetakse arvesse nende eelistusi ja ideid, võimaldaks poliitikas osalemine täiendava kodanikuna neil mõista, mida tähendab Euroopasse kuulumine, valimiste tähtsus ja demokraatia roll sellises riigis nagu Euroopa.

Maailm on kogenud mitmeid sõdu, sealhulgas laastavaid esimest ja teist maailmasõda Euroopas. Need sõjad olid põhjustatud inimõiguste kohutavast eiramisest ning õigusriigi ja Euroopa demokraatia mitteaustamisest. Vaatamata sellest ajast alates kehtestatud seadustele ja õiguste deklaratsioonidele näeme ikka veel käimasolevaid arutelusid küsimustes, mida tuleks pidada lahendatuks, nagu võrdõiguslikkus, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, rassism, sisseränne jne. Parema Euroopa ülesehitamiseks on vaja avatumat kultuuri, mis on valmis inimesi eelarvamusteta vastu võtma. On oluline, et töötaks ühiskonna nimel, kus igasuguse taustaga inimesed saavad elada ja jõudsalt elada, kartmata diskrimineerimist või vihkamist. See nõuab jätkuvaid jõupingutusi, et edendada avatud meelelaadi, mitmekesisuse austamist ja pühendumist inimõiguste kaitsmisele kõigi jaoks. Avatud suhtumise kultuuri omaksvõtmisega saame luua parema Euroopa, mis on kaasavam ja vastuvõtlikum kõigile, olenemata nende taustast või identiteedist. Meil on võimalus õppida oma varasematest vigadest ja ehitada üheskoos üles helgem tulevik.

EL peaks töötama välja ühise raamistiku digitaalsete õiguste kui inimõiguste tunnustamiseks ja tegelikuks edendamiseks; digitaalse lõhe kaotamiseks peaks see hõlmama võrdset juurdepääsu internetile kõigis Euroopa piirkondades ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

EL peaks sundima sotsiaalmeediaplatvorme tagama, et iga sotsiaalmeedia konto esindab tegelikku isikut. Kui me leiame, et sellised platvormid nagu Facebook või Instagram on osa avalikust ruumist, ei tohiks keegi nende identiteeti kasutada!

Lisaks, kui isik rikub seadust, kasutades üht neist platvormidest, võimaldab üksnes kasutajate sundimine oma identiteeti paljastada ametiasutustel kuritegudega tegeleda, muutes seeläbi sotsiaalmeedia turvalisemaks ruumiks.

ELi institutsioonid ei peaks tegelema oma liikmesriikide kohtusüsteemide korraldusega. See, kuidas liikmesriigid otsustavad õigusriigi põhimõtet riigisiseselt hallata, peaks olema riikliku poliitika küsimus.

EL ja selle liikmesriigid peaksid piirama veebipõhiste konsultatsioonide läbiviimist, kuna mitte kõik ei ole võrdselt esindatud, sest ainult need, kellel on elektroonikaseadmed, saavad osaleda ja oma arvamusi jagada.

Kuigi Euroopa roheline kokkulepe on samm edasi võitluses kliimamuutuste vastu, peaks EL võtma otsustavamaid seisukohti, et muuta see tõhusaks. Üks neist on riigiabi suuniste läbivaatamine, millega kohustatakse abisaajaid järgima keskkonnahoidliku tingimuslikkuse põhimõtteid.

Sisu jälgimine sotsiaalmeedias on muutunud oluliseks elemendiks kodanike turvalisuse tagamisel internetis. COVID-19 pandeemia ajal on kasutatud sisu jälgimise tehnoloogiat, et automaatselt tuvastada postitused, kus arutatakse viirust või vaktsiine, julgustades lugejaid külastama ametlikku allikat, et teema kohta rohkem teada saada.

Sellele kogemusele tuginedes võiks vähemustele suunatud vihakõne tuvastamiseks kasutada tehnoloogiat, mis automaatselt tuvastab sotsiaalmeedia postituste teemad.

On inimesi, kes tekitavad tahtlikult või tahtmatult vihakõnet. Kuigi on palju inimesi, kes on vaenukõne vastu ja kes otsivad õiglust, on meil endiselt vaja ülemaailmset veebiplatvormi, et aidata. Selle platvormi ühes osas teatavad kodanikud kõigist vihakõne vormidest. seejärel kontrollib teavet keskrühma liige ning meetmeid tuleks võtta ametliku uurimisega kohalikus või ELi kohtus. See võib toimida kurjategijatele hoiatuse saatmise vahendina.

Märkimisväärne hulk teadus- ja sotsiaaluuringuid rõhutab seksuaalhariduse tähtsust keskkooli tasandil. Noored teismelised vajavad praktilist ja faktilist teavet.

Mõnes kogukonnas on seksuaalsuse küsimused tabu ning inimesed ei aruta neid kodudes, koolides ja keskustes. Selle tulemusena on teismelised sugulisel teel levivate nakkuste, vaimuhaiguste ja krooniliste terviseprobleemide ning LGBTQ-diskrimineerimise ja koolikiusamise ohus.

Üks probleeme on see, et puuduvad õpetajad, kellel on vajalikud teadmised ja koolitus, et jagada asjakohast ja õiget teavet soo ja reproduktiivtervise kohta. Täiendavad takistused hõlmavad kultuuri- ja usujuhtide vastuseisu ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alase hariduse puudumist üldiselt nii kohalikul kui ka ELi tasandil.

Ühendame ja pakume õpetajatele lähtepunktina õiget teavet, mida toetavad teadlased ja tervishoiuspetsialistid.

Seadustada abistatud enesetapu kogu ELis.

Euroopa Ülemkogu tuleks reformida, et saada paremaks Euroopa institutsiooniks ja aidata kaasa paremini toimivale Euroopa Liidule.

Selleks võiks olla näiteks:

• Euroopa Ülemkogu tuleks ühendada Euroopa Liidu Nõukoguga üheks nõukoguks, mis on õigusloomepädevuse osas võrdsustatud parlamendiga. See hõlmab algatusõigust teha ettepanekuid uute õigusaktide kohta.
• See peaks koosnema liikmesriikide valitsuste esindajatest.
• See peaks toimima kvalifitseeritud häälteenamusega kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas, mis tähendab, et 55 % liikmesriikidest peab hääletama selle poolt, et need liikmesriigid esindaksid 55 % Euroopa elanikkonnast.
• Blokeeriv vähemus (vähemalt neli liikmesriiki, kes esindavad rohkem kui 35 % ELi elanikkonnast) tuleks kaotada, säilitades samal ajal Ioannina kompromissi.
• Euroopa Ülemkogu peaks valima viieks aastaks ühe eesistuja, kes juhib kohtumisi ning täidab riigijuhi sümboolseid, tseremoniaalseid ja diplomaatilisi ülesandeid.
• See peaks suurendama oma läbipaistvust. Üldiselt peavad kõik selle koosolekud, sealhulgas need, mis ei ole seotud õigusaktidega, samuti tema allorganite (ettevalmistavad organid ja COREPER) koosolekud olema avalikud ja otseülekanded.

EL peaks looma kohustusliku riikidevahelise programmi, milles saaksid osaleda kõik noored, kes saavad 18-aastaseks saades osaleda sotsiaalteenuste kavades ja kohaliku kogukonna arenguprojektides. See oleks tõeliselt riikidevaheline programm, kuigi see võimaldaks kodanikel liikuda teistesse riikidesse näiteks töölaagrites või vabatahtlikes teenustes osalemiseks. Nii saaksid noored üksteisega kohtuda, luua elukestev sõprus, aga ka suurendada teadlikkust kodanikukohustustest, Euroopa identiteedist ja solidaarsusest. Programm võiks seega tugineda olemasolevatele programmidele, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus.

Veebipõhiseid registreerimis- ja sisselogimisprotsesse tuleks hõlbustada ELi identiteediserveri loomisega. See tähendab, et kõigi liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel on võimalus registreeruda ELiga.

Kuna paljud kunstnikud võitlevad põhilise ellujäämise eest, peaks EL kehtestama miinimumtöötasu neile, kes töötavad kunstiga seotud kutsealadel.

Kunst on üks Euroopa põhiväärtusi ja pärandit ning muudab meid olemuslikult euroopalikuks. Tegelikult on paljud Euroopa sümbolid kunstiteosed. Seega sillutaks kõigi kunstiga seotud töökohtade miinimumpalk teed uuele kunstiteoste ajastule ja tunnustaks kunsti kui väärtuslikku panust ühiskonda.

ELi kodakondsus peaks olema võimalik saada pärast viieaastast töötamist või õpinguid ELis. Praegu sellist tagatist ei ole. Mitmes liikmesriigis töötavad isikud võivad ELi kodakondsuse saamisega viivitada kui need, kes viibivad ühes riigis, mis on ebaõiglane.

Vajame rohkem haridust inimõiguste kohta meditsiinis: on liiga palju tervishoiutöötajaid, kes keelduvad LGBT+ patsientide eest hoolitsemast ja rikuvad sünnijärgsel perioodil naiste õigusi selliste rikkumistega nagu hüljatud õmblemine, mis on meditsiiniliselt ebavajalik lisapistlus pärast sündi. Lisaks keeldub märkimisväärne arv tervishoiutöötajaid endiselt abordi või rasestumisvastaste vahendite õigusest.