Meil on Euroopas demograafilisi probleeme ja me otsime rohkem töid – nii valgeid töötajaid nagu arstid, IT-insenerid või õpetajad, aga ka sinikad kraed, nagu kollumber, ehitustöötajad või elektrikud. Samal ajal peavad väljaspool Euroopat elavad inimesed muutma oma elu ja alustama sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Euroopas uut peatükki. Loogem programm, kus inimesed saavad registreeruda Euroopasse tulemiseks, õppida kohalikku keelt ja vajalikku elukutset konkreetses piirkonnas. Ütleme, et Liibanoni laagrist pärit palestiinlane soovib paremat tulevikku ning ta on valmis kolima Rootsi, õppima rootsi keelt ja omandama haridust, et saada meditsiiniõeks. ELi liikmesriigil võiks olla selliste kandidaatide kontrollitud nimekiri ja võimaldada sellistel kandidaatidel riiki tulla kontrollitud tingimustes, et õppida keelt, õppida konkreetset vajalikku kutseala ja täita lünk riigis. See aitab ära hoida paremat tulevikku otsivate inimeste kontrollimatu rände laine, sest nüüd võib neil olla seaduslik võimalus teha seda inimlikult. Meil on juba nn ELi sinine kaart, mida saaks pikendada!

ReRoot Project on väike organisatsioon, mis on alles loomisel selleks, et toetada permakultuuriharidusega laagrites õppivaid ettenägematuid kogukondi, vahendeid taastava põllumajanduse ja looduspõhise ravi jaoks. See toetab nende lühiajalisi füüsilisi vajadusi ning pikaajalist integratsiooni, vaimset ja füüsilist heaolu. Alustasin just seda projekti ja vajan toetust!

Kui rääkida ohutute rändeteede loomisest, keskendume peamiselt majandusrändele ja võimalustele võtta rändajad tõhusalt tööturule vastu selliste mõõtmiste abil nagu Euroopa sinine kaart. Kuid peame meeles pidama, et paljud inimesed lahkuvad isiklikel või kollektiivsetel ohutusega seotud põhjustel. Võiksime kasutusele võtta varjupaigamenetluse, milles uuritakse konfliktipiirkondades elavate inimeste õigusi ja vajadusi enne põgenemist. Kuna juhul, kui nende varjupaigataotlus rahuldatakse või neile antakse luba saada subsidiaarselt kaitset, võiks Euroopa Liit korraldada abivajajatele süstemaatilise ja turvalise üleandmise teenuseid. Konfliktiolukordi ELi piiridel hoitaks ära ilma inimõigusi rikkumata kas otse laagrite paigaldamisega või kaudselt Liibüa rannikuvalvele tagasitõmbamisega Vahemerel.

„Funktsionaalne integratsiooni- ja sisserändesüsteem, mille jaotuspõhimõte on kasulik nii sisserändajatele kui ka ELi kodanikele, kaitstes samal ajal inimõigusi“ Muu hulgas Itaalia, Hispaania ja Kreeka kaudu Euroopasse saabuvate inimeste sisserännet saab jätkata ainult juhul, kui: 1) Euroopasse sisserännavatel inimestel on võimalus õiglaseks integratsiooniks ja 2) vahendid eraldatakse konkreetsele arvule ja kõigile liikmesriikidele, kellel on võrdne ja õiglane jaotussüsteem. Esiteks integratsioon ja sisserändajad ELi: Integratsioon saab toimida ainult siis, kui infrastruktuur on olemas; selge kava ja täpselt eraldatud vahendid. Et anda igale sisserännanule õiglane võimalus integreeruda vastavasse ühiskonda; selleks et Erasmuse programme oleks võimalik laialdaselt pakkuda ega katkestata, tuleb iga kvartaali/poolaasta või aasta kohta kehtestada ülempiir sõltuvalt statistikast: kui kaua peab isik integreeruma vastavasse liikmesriiki? Teiseks peab olemas olema kogu ELi hõlmav jaotuskvoot. Põhjendus on selge: Liidus peab olema suurem solidaarsus ja koormuse jagamise element. Komisjon peaks koos nõukoguga rakendama õiglast jaotamispõhimõtet, milles muu hulgas võetakse arvesse majanduslikku suutlikkust, rahvaarvu ja vastuvõtuvõimet. See väldiks teatavate liikmesriikide (nt Rootsi ja Saksamaa) ülekoormamist ja loodetavasti vähendaks üha suurenevat vastuvõtmatust uute rändajate vastuvõtmisel. Kutsun Teid homme sellel teemal osalema seminaril ja kujundama ELi poliitikat sellel areenil. Astume suure hüppe edasi ja julgustagem üksteist ja ma ei taha oma tagasisidet kuulda!

Väga oluline on edendada, investeerida ja tegutseda noorte rahvusvaheliste, endiste ja rände ajalooga inimeste heaks, kes elavad Euroopas kroonilises seisundis. Selleks peaksime rakendama poliitikat, mis toetab tervishoidu ja sotsiaalkindlustust Euroopas krooniliste haigustega noorte jaoks, kellel on rände ajalugu ja rahvusvaheline taust.

Julgeolek ELi piiridel on muidugi eluliselt tähtis. Eelkõige Vahemere lõunapiirkonnas on olukord piiridel lubamatult ebastabiilne.

Rändajad ja varjupaigataotlejad ei ole aga ELi vaenlased. Nad on lihtsalt meeleheitlikud inimesed, kes püüavad saavutada paremat elu. Selle asemel tuleb teha rohkem, et võidelda maffia salakaubaveo edukuse vastu ELi lõunanaabrites.

Selleks on vaja tugevdada diplomaatilist ja sõjalist kohalolekut nendes valdkondades, kuid see toimub ainult seni. Palju parem oleks stimuleerida rändajate sisenemist ELi tavapäraste kanalite kaudu. EL peaks lihtsustama rändajate juurdepääsu liikmesriikidele muude vahendite kui inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise kaudu.

Varjupaigamenetlus on praegu pikk ja läbipaistmatu. Seda tuleks kiirendada ja muuta läbipaistvamaks. Juurdepääsu seaduslikule rändele saaks parandada, kui päritoluriikides loodaks rohkem rändekeskusi, mis võimaldaks alustada rändevõimalusi, ilma et oleks vaja ohtlikke ebaseaduslikke teekondi.

Rändajatel peaks olema võimalik taotleda viisat töötamise õiguse saamiseks ning saada eluaseme- ja töölepingud oma päritoluriigist ning seejärel liikuda turvaliselt ELi. Seadusliku rände pakkumine on vastus Vahemere piirkonna südamemurduvatele piltidele.

Juba vastuvõtvates riikides elavate inimeste jaoks tuleks optimeerida tingimusi varjupaigastaatuse kinnitamise ootel. Varjupaigamenetlus tuleks samuti muuta kättesaadavamaks, vähem bürokraatlikuks ja vähem hirmutavaks. Igasugune diskrimineerimine nendes protsessides tuleks kõrvaldada.

Massiline migratsioon tekitab kaose: Euroopa ei saa kõiki vastu võtta. ELil ja selle liikmesriikidel on oma probleemid ning nad peaksid need lahendama, enne kui üritatakse leevendada väliskatastroofide tagajärgi.

Vahemerel humanitaaroperatsioone korraldavad valitsusvälised organisatsioonid õõnestavad jõupingutusi sisserände vähendamiseks. Päästes merel mahajäetud smugeldatud rändajaid, rikub nende tegevus ELi piiripoliitikat ja aitab kaasa maffia ebaseadusliku tegevuse jätkamisele. Seega tegutsevad nad ise inimsmugeldajatena.

EL peaks seda tunnistama ja neid karmimalt käsitlema. Selge signaali saatmiseks tuleks nende laevad konfiskeerida või hävitada.

Kriis, millega Kreeka on viimase kümne aasta jooksul kokku puutunud, ei ole lõppenud. Riik, mis on üks Euroopa ajaloo tugisambaid, vajab ELilt võimalikult palju abi oma rahalistest raskustest ülesaamiseks. Kreeka vajab rändekriisi ohjamiseks radikaalseid reforme sotsiaalpoliitikas ja heaolus ning rahalist abi.

Kreekale võimaluse andmine tähendab võimaluse andmist Euroopa tulevikule.

Kliimamuutuste suuri mõjusid on juba näha ja need süvenevad tulevikus tõenäoliselt veelgi, põhjustades mõõtmatuid kannatusi ja miljoneid kliimapõgenikke. Kuigi EL peaks võtma vastutuse ja suunama oma vahendid selleks, et aidata vähem arenenud riikidel parandada oma taristut ja aidata võimalikult paljusid inimesi, on oluline säilitada tasakaal: EL peab pidama kinni oma struktuurist ja ohutusest, kuna miljonite inimeste sissevooluga ei ole võimalik struktuurselt toime tulla.

Tuleks teha rohkem jõupingutusi lapsrändajate ühiskonda integreerimiseks. Lapsrändajatest lapsed peavad nüüd õppima uut keelt, järgides samal ajal tavapärast õppekava. See ei ole tulemuslik.

Sisse tuleb viia intensiivsed keelekursused, et lapsrändajatest lapsed õpiksid oma uue kodu keelt enne, kui nad alustavad tavapäraseid õppekavasid.

Eurooplased on juba mõnda aega pidanud rändajaid ohuks. See on vale: selle asemel pakuvad nad võimalusi. Euroopa elanikkond ei muutu nooremaks ning tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele üksnes suureneb. Samuti võib alarahvastiku all kannatavaid maapiirkondi taasväärtustada. Noored rändajad peaksid olema teretulnud, haritud ja valmis täitma Euroopa tööjõu augud, eraldades rohkem rändajaid riikidele, kus on suhteliselt eakamad ja seega suuremad vajadused.

Seda tuleks teha viisil, mis kinnitab Euroopasse saabuvate rändajate väärikust. ELi õitsengut ja rändajate õitsengut ei ole vaja opositsioonis hoida. Mida kiiremini seda omaks võetakse, seda parem: võimalikult kiiresti tuleb leida ühtne mudel rändajate integreerimiseks majandusse, et EL saaks asjakohaselt reageerida võimalikule kliimast tingitud rändele.

Jagatud piirikontroll on äärmiselt keeruline. Seega ei ole üllatav, et ELi ühisel piirivalveagentuuril (Frontex) on palju arenguruumi. Piirihalduse lähenemisviisi parandamiseks pakutakse välja mitu ideed:

• Frontexi tegevuses peaks osalema vaatleja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist, et tagada rändajate õiguste kaitse.
• Lisaks peaks FRA hindama Frontexi humanitaarabi kvaliteeti, mis lisatakse peamistesse teemaaruannetesse.
• Frontexi suhtes tuleks kohaldada samu läbipaistvusnõudeid nagu teiste ELi ametite suhtes.
• Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule tuleks anda Frontexi operatsioonides suurem otsustusõigus.

Dublini kokkulepe on ELi rändepoliitikas kesksel kohal. Siiski on selles mitmeid puudusi:

• Varjupaigataotlejatele tuleks nii palju kui võimalik anda võimalus valida riik, kuhu nad on määratud.
• Kui varjupaigataotlejate kaitsetaotlusi ei ole nende juhtumi menetlemise tähtaja jooksul lahendatud, ei tohiks neid EList välja saata: neid tuleks kaitsta, kuni nende staatus on kindlaks määratud.
• Varjupaigaomanike jaotus kogu ELis tuleks kindlaks määrata kvoodi alusel, mis põhineb arvukatel kriteeriumidel (sh SKP ja töötuse määr). See peaks hõlmama meetodit, millega tagatakse nõuete täitmine liikmesriikides, võimaldades suuremat ühtlustamist.
• Varjupaigataotlused tuleks muuta kättesaadavamaks päritolu- ja transiidiriikides.

Schengeni alal saavad ELi liikmesriikide kodanikud vabalt liikuda. Mõned ELi-sisese liikuvuse aspektid nõuavad siiski kodanikelt ikka veel palju aega ja jõupingutusi, mis takistab liikumist.

Vaba liikumise kättesaadavamaks muutmiseks võiks EL püüda: kaotada riigipiiri ületamisel bürokraatia; lihtsustada sotsiaalkindlustusnumbrite saamist riikides, mis ei ole päritolumaad; lihtsustada juhiloa saamist või omatava auto importimist; ning registreeruda uutes riikides. Riigid võiksid kaaluda ka sisserändejuhiste andmist nii inglise kui ka riigi emakeeles. Lisaks muudaks vaba liikumine pikaajalise valikuna ELi kodanikele kättesaadavamaks, kui sinna elama asumisel oleks lihtsam saada teiste riikide kodakondsust.

Investeerida ühistransporti, et noored saaksid Euroopasse reisida lihtsamalt ja odavamalt ning paremini tundma teiste Euroopa riikide noori.

Kuigi sellised programmid nagu Erasmus+ aitavad meil üksteisega suhelda, peame keskenduma palju põhjapanevamale, võimele reisida mugaval ja taskukohasel viisil kogu Euroopas. 

Esiteks on meil vaja paremat taristut. Noored rõhutavad, et soovivad rohkem rahvusvahelisi ronge. Nende rongide kaudu reisimine peaks teiseks olema võimalik allahindlusega üliõpilastele ja teistele noortele, et tagada Euroopa ja Euroopa reisimine kõigile. Selleks et hõlbustada rahvusvahelist reisimist läbi Euroopa, on oluline anda paremat teavet välismaistele töökohtadele kandideerimiseks ja selgitada, milliseid dokumente nõutakse. 

Viimane näide näitab ka seda, et noored ei soovi mitte ainult reisida Euroopas vaba aja veetmise eesmärgil. Samuti on selge soov, et Euroopa hõlbustaks Euroopa-sisest tööjõurännet.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve (Frontex) üle tuleks teostada järelevalvet tagamaks, et ameti tegevuses järgitakse põhiõiguste põhimõtteid. Näiteks peaks Frontexile esitatud kaebusi käsitlema välisasutus, mitte Frontex ise.

Lõimumine uues riigis, mis navigeerib uues keeles bürokraatiat, on äärmiselt keeruline. Rändajad vajavad palju abi õige tee leidmiseks. Abiks võiks EL toetada sellise rakenduse loomist, mis sisaldab põhjalikke nõuandeid ja vastuseid iga liikmesriigi integratsiooniga seotud põhiküsimustele. Rakendus käsitleks järgmist:

• Rändajate õigused ja kohustused
• Juurdepääs töövõimalustele.
• Teave haridusvõimaluste kohta.
• Teave kohalike kogukondade kohta.
• Nõustamine seoses peamiste praktiliste küsimustega, sealhulgas üürimine, registreerimine, kindlustus jne.

Seda võiks täiendada jutupulgaga, kellel on teadmised riiklikest või kohalikest õigusaktidest ja süsteemidest.

Tunnustati tennise tähe Emma Raducanu hiljutist edu; ilma rändeta ei oleks see aga olnud võimalik. Ränne toob tohutut võimalikku kasu nii rändajatele kui ka vastuvõtvatele kogukondadele ja riikidele, kuid on ka vastuoluline teema ja sageli võltsuudiste sihtmärk.

EL peaks võitlema desinformatsiooni, populismi ja eelarvamuste mõju vastu teavituskampaania kaudu, millega teavitatakse kodanikke tervisliku rändesüsteemi eelistest. See aitaks vähendada pingeid kogukondades ning aitaks kaasa konstruktiivsemale arutelule ja rände rollile.

ELi-väliste riikide üliõpilased, kes lõpetavad Euroopa ülikoolides, seisavad silmitsi vajadusega töölubade järele ja toetuse puudumisega. See on suur püha: Euroopa ülikoolidest pärit välismaistel ülikoolilõpetajatel on palju pakkuda oma vastuvõtvatele ühiskondadele. Selleks et aidata kõrgkooli lõpetanutel, kes soovivad jääda riiki, mida nad armastavad, ja vastuvõtvatel riikidel saada kasu sellest, mida üliõpilased saavad pakkuda, tuleks muuta Euroopas viibimise protsess lihtsamaks.

Tuleks püüda luua kogu ELi hõlmav töölubade saamise menetlus; kui see on liiga radikaalne, tuleks liikmesriike vähemalt julgustada oma nõudeid ühtlustama. Väljastpoolt ELi pärit kõrgkooli lõpetanutele tuleks pakkuda tuge töölubade taotlemisel.

Paljud Euroopasse saabuvad rändajad on saanud piiratud haridust. Nende õpetamine nõuab suurt hulka ressursse ja palju aega. See on väljakutseks lootusele, et nad täidavad lüngad Euroopa tööjõus, millel on sageli suhteliselt tehnilised nõuded. Seepärast tuleks seaduslikku sisserännet piirata nende rändajatega, kes pakuvad Euroopale vajalikke oskusi ja kes on juba omandanud kõrge haridustaseme.

EL peaks oma sinise kaardi algatust edasi arendama, kasutades seda selleks, et meelitada väljaspool Euroopat asuvatesse vajalikesse majandusvaldkondadesse helgeid inimesi. See võimaldab ELil hoida oma piirid avatuna ja säilitada seaduslikku rännet. Vajaduse korral võib piirata viisade arvu aastas.

Ebaseaduslik sisseränne üle Vahemere kujutab endast märkimisväärset väljakutset piirikontrolliasutustele, sealhulgas Frontexile – ELi piiri- ja rannikuvalveametile. Seda tunnistades võib olla kasulik laiendada Frontexi töötajate arvu. Vahemere satelliitfoto võib samuti aidata: satelliidid, mis on ühendatud keeruka tehisintellektipõhise pildianalüüsiga, võiksid võimaldada saata Frontexi laevadele reaalajas hoiatusteateid, aidates neil leida rändajate laevu ja saata need ohutult tagasi oma päritolukohtadesse.

See vähendaks ebaseaduslikku sisserännet, heidutaks rändajaid ohtlikul teekonnal üle Vahemere ja vähendaks inimsmugeldajate usaldusväärsust.

Praegu sõltub EL naaberriikide režiimidest Liibüas, Türgis, Marokos ja mujal, et aidata vähendada Euroopasse suunduvaid rändevooge.

See on riskantne: See avab ELile autoritaarsete režiimide väljapressimise ja võib viia rändajate vastu toime pandud kuritarvitusteni. Selle vältimiseks peaks EL märkimisväärselt tugevdama oma suutlikkust kujundada ühist välispoliitikat. See peaks saama võimaluse oma huve edasi arendada, kasutades vajaduse korral pehmet jõudu, et vähendada rändevooge tekkekohas.

Uued väliskriisid nõuavad ühise poliitikakujundamise süvendamist ja rõhu asetamist enne rände põhjuste ennetamist, mitte liigset julgeolekupõhist reageerimist rändele, kui see on aset leidnud. 

Selleks et Euroopa saaks edukalt hallata sisserännet, tuleks kehtestada ranged miinimumtingimused, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses peaks iga rändaja ise integreeruma. Rändajaid tuleks saabumisel nendest tingimustest teavitada. Tingimused peaksid hõlmama jõupingutusi nende keeleoskuse suurendamiseks; leida tööd; osaleda vabatahtlikus tegevuses; jne. Neil, kes ei ole valmis neid tingimusi aktsepteerima ja neid tingimusi täitma, eriti nendel, kes on kuriteo toime pannud, ei tohiks pikemas perspektiivis lubada Euroopasse jääda.

Loomulikult nõuab see, et rändajatel oleks võimalus ise integreeruda ja tegutseda nende tingimuste täitmiseks. Seepärast peaksid EL ja liikmesriigid tegema suuri investeeringuid äsja saabunud rändajate ja pikaajalise integreeritud elamisloa taotlejate toetamisse.

Suur hulk rändajaid, kes üritavad Euroopasse jõuda, on nüüd Euroopa piiridel asuvates laagrites. Üks selline laager on Lipa laager BihaÄ’i lähedal Bosnias ja Hertsegoviinas, kus 1300 inimest jäeti pärast laagri mahapõletamist kodutuks. Ebapiisav ELi abi on teinud väga raskete tingimuste parandamiseks vähe – eelkõige puudub peavari, vesi ja elekter.

Keegi ei muutu lõbusaks pagulaseks. EL peaks tegema rohkem, et aidata oma piiridele lõksu jäänud rändajaid. Komisjon peaks tegema riikide valitsustega ennetavat koostööd ning pakkuma rohkem ja sihipärasemat abi, et parandada laagreid ja vältida tingimuste halvenemist. Pagulaste õigusi ei tohiks abi andmisel jätkuvalt tähelepanuta jätta. 

Suureneva rände tõttu ELi on suurenenud ka lõhestav natsionalism. See kajastab osaliselt vastuolu rändajaid vastuvõtvate riikide väärtuste ja rändajate endi poolt hoitavate väärtuste vahel. See võib tugevdada tõrjuvaid natsionalistlikke parteisid.

Vastuseks peaks EL võtma tugevama seisukoha oma ühiste väärtuste väljendamisel. Kõigepealt peaks see hõlmama ennetavat ja kaastundlikku ELi poliitikat Vahemere kaudu sisenevate rändajate päästmiseks ja menetlemiseks. Teiseks peaks EL selgelt väljendama oma pühendumust eelkõige soolistele õigustele, et kaotada sisserännanute vastane retoorika ja teha saabuvatele rändajatele selgeks, et kaasavate ELi väärtuste aktsepteerimine on põhjapaneva tähtsusega.

Paljude Põhjamaade eeskujul peame suurendama sisserändajatele mõeldud programmide rahastamist, et võimaldada neil saada keelele ja kodanikuväärtustele keskenduv tugev haridus meie ühiskonda paremaks integreerimiseks. Seega saame näidata nii neid, kes on juba Euroopa kodanikud, kui ka neid, kes tulevad Euroopa riikidesse, et eurooplaseks olemine ei sõltu etnilisest kuuluvusest, usust või päritolust, vaid ühistest väärtustest, nagu vabadus, võrdsus, integratsioon ja austus teiste suhtes.

Maskid tuleks jaotada võrdselt kõigile, kes elavad liidu riigis, olenemata nende staatusest. Kolmandatest riikidest pärit seaduslikke sisserändajaid, kes õpivad või töötavad (ja maksavad makse), tuleks kohelda samamoodi nagu teisi elanikke, kellel on võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele.

Vajame poliitikat saatjata välismaalastest alaealiste kaitseks. Probleemid, millega saatjata alaealised välismaalased silmitsi seisavad, on paljud ja äärmiselt keerulised. Sõda ja korrarikkumised on põhjustanud tuhandete pagulaste saabumise Euroopa Vahemere rannikule ning sellega on suurenenud saatjata alaealiste arv ELi liikmesriikides.

Itaalias enne sisserände- ja julgeolekudekreedi (4. oktoobri 2018. aasta seadusandlik dekreet nr 131) jõustumist, mis muudeti 1. detsembri 2018. aasta seadusega nr 132 muudetud kujul alaealisteks, kes taotlesid varjupaika, tunnistati üldiselt rahvusvahelise kaitse tingimuste puudumise korral humanitaarkaitset nende erilise haavatavuse tõttu.

Humanitaarkaitse kaotamisega jääb kaitseta alaealised, kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset ja keda on teavitatud keeldumisest täiskasvanuea lähedal (18-aastased). Neid juhtumeid on juba väga palju, arvestades, et keskmine saabumisvanus on 17 aastat. Mõne liikmesriigi piirava poliitika taustal on soovitav võtta seadusandlik sekkumine saatjata välismaalastest alaealiste, eriti haavatavate isikute suhtes, et tagada humanitaarkaitse.

Praegune meediaarutelu tekitab hirmu, et ELi rändajad toetavad äärmuslikku islamit. Nende hirmude leevendamine ja tegeliku ekstremismi kasvu ennetamine nõuab aktiivseid meetmeid Euroopa mitmekultuuriliste ühiskondade toetamiseks.

Vältida tuleks äärmusrühmitusi, kes levitavad radikaalseid ideoloogiaid kas koolis, töökohal või usuasutuses. Samuti tuleks toetada võrgustikke ja organisatsioone, mis toetavad kaasavaid ja sallivaid tavasid. Kui soovime elada mitmekultuurilises ühiskonnas, peame astuma samme, et vähendada kogukondadevahelisi pingeid, mitte seda levitada.