Minu idee eesmärk on luua organisatsioon, mis vaataks läbi ja lahendaks eetilisi, turvalisi, privaatsuse ja võrdõiguslikkusega seotud probleeme tehnoloogias, mis on tehisintellekti toel või täiustatud algoritmide abil üles ehitatud. See tagaks turvalisema tuleviku ja vastutustundliku tehnoloogiaarenduse, seades keskmesse inimesed.

Mugavuslipud hõlbustavad ebaseaduslikku tegevust ookeanides, nagu ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, inimkaubandus, püüdlused ja madalad maksud. Praegused registreerimisprotsessid ja mugavuslippude ajaloo puudumine ei ole tõhusad. Seepärast tuleks koostada ja rakendada direktiiv, millega kohustatakse kõiki Euroopa laevu registreerima keskses andmebaasis, et jälgida kõigi lipuriikide registri ajalugu. Samas ei oleks sellel andmebaasil võimalust jätta tühjaks aasta väli (sarnaselt lennukite registreerimise suhtes kohaldatavate eeskirjadega).

Koolide ja ülikoolide ohutuse küsimus on oluline aspekt hariduse valdkonnas, mis ei pälvi peaaegu nii palju tähelepanu, kui peaks. Arvestades paljusid tegureid, mis võivad häirida akadeemilist protsessi ja avaldada mõjutatud inimestele isegi pikaajalist mõju – alates loodusõnnetustest kuni üliõpilastevahelise vägivallani –, on väga oluline olla teadlik meetmetest, mida saame igas olukorras võtta, et kaitsta end ja teisi kahju eest, luues samal ajal turvalise, meeldiva ja intellektuaalse õpikeskkonna. Kahjuks on paljudes Euroopa riikides ohutusõpe koolides ja ülikoolides kas täielikult puudu või seda käsitletakse vabatahtlikuna, mis on jäetud iga institutsiooni otsustada. Selline programm tuleks muuta kohustuslikuks kõigis ELi liikmesriikides koos standarditud sisuga, mis hõlmab kõiki võimalikke olukordi, millega õpilased ja õpetajad võivad kokku puutuda, eelistatavalt esitluste ja rollide kombinatsiooni kaudu.

Me elame praegu ettearvamatus maailmas, kus eksistentsiaalsed probleemid tekivad pöördumatult. Rahvusvahelised suhted on jõudmas uude pideva konkurentsi ja konfliktide ajastusse ning unilaarne maailm ei ole enam paigas. See toob kaasa mitmepooluselise maailma. Piirkondlikud jõud püüavad muuta võimude tasakaalu oma toetusel. Selle tulemusena on ELil aeg tegeleda piirkonnas tekkivate tegelike julgeolekuprobleemidega. Ainus viis tulevastele vaidlustele reageerimiseks on minu arvates ELi välispoliitika tugevdamine ja tugev võim. Uuendatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika peavad andma teed tõelisele kaitsevõimele, mis annab ELile võime reageerida sõjalistele väljakutsetele tulevikus iseseisvalt. Lisaks on aeg tõsiselt võtta Euroopa armee kontseptsiooni. Kuigi rahvusriikide huvid on alati liikmesriikide peamine prioriteet, ei saa me kunagi saavutada riigiülest valitsemismudelit ega tõelist Euroopa solidaarsust, saavutamata konsensust kõigi jaoks kõige olulisemas küsimuses, julgeolekut ja kaitset.

Ristlaineid ei tohiks paigutada otse teedele – see seab jalakäijad auto löögi ohtu. Samuti peavad autod peatuma, kui jalakäijad tahavad maanteed ületada ja saavutada taas piiriületuskiiruse. Selle tulemuseks on suurem heitkogus. Kui ristlaine oleks maa- või maapeal, oleksid jalakäijad palju ohutumad ning autod võiksid sõita suurema kiirusega (nagu 70 km tunnis 50 asemel), saastavad vähem CO2-heidet ja muid mürgiseid aineid.

Seoses sõja algusega Ukrainas ja materjali kohaletoimetamisega on selgunud, kuidas sellistel riikidel nagu Saksamaa ei ole piisavalt varustust ja valmisolekut tulla toime avatud konfliktiga kolmanda riigiga. ELi ühised relvajõud võiksid aidata tõhusamalt reageerida meie julgeolekut ähvardavatele tegelikele ohtudele, nagu terrorism või Venemaa oht. Lisaks usun, et asjakohased eeskirjad ja tugevate institutsioonide loomine võiksid neid organeid võimendada, andes neile tavapärase tegevuse jaoks asjakohased materjalid. See on suur samm Euroopa Liidu ajaloos, kuid ma usun, et seda ideed jagavad Euroopa juudid peavad tegema kõik endast oleneva, et seda ideed reaalsusena edasi arendada.

2021. aastal toimuvate ülemaailmsete sündmuste vaatlemine on selge, et Euroopa Liit peab koos seisma: oluline on olla valmis tulevasteks ohtudeks ja säilitada sõltumatus ELi mittekuuluvatest riikidest. Seda on võimalik saavutada ühise välispoliitika kehtestamisega, mis aitaks säilitada Euroopas rahu. Seda võib pidada oluliseks sammuks täieliku poliitilise liidu staatuse saavutamisel.

Ühine välispoliitika võimaldaks ELil näidata üles jõudu ja otsusekindlust riikide kohtumistel diplomaatilistel esindustel. Samuti aitaks see parandada välis- ja sisemist tõhusust; konsulaatide või saatkondade halduskulusid võiks vähendada ning otsuseid saaks teha õigeaegselt ja tõhusalt.

Lisaks aitaks see kaitsta ELi ja selle kodanike huve kogu maailmas, edendades samal ajal pidevalt rahu ja vabadust.

Sisu jälgimine sotsiaalmeedias on muutunud oluliseks elemendiks kodanike turvalisuse tagamisel internetis. COVID-19 pandeemia ajal on kasutatud sisu jälgimise tehnoloogiat, et automaatselt tuvastada postitused, kus arutatakse viirust või vaktsiine, julgustades lugejaid külastama ametlikku allikat, et teema kohta rohkem teada saada.

Sellele kogemusele tuginedes võiks vähemustele suunatud vihakõne tuvastamiseks kasutada tehnoloogiat, mis automaatselt tuvastab sotsiaalmeedia postituste teemad.

On inimesi, kes tekitavad tahtlikult või tahtmatult vihakõnet. Kuigi on palju inimesi, kes on vaenukõne vastu ja kes otsivad õiglust, on meil endiselt vaja ülemaailmset veebiplatvormi, et aidata. Selle platvormi ühes osas teatavad kodanikud kõigist vihakõne vormidest. seejärel kontrollib teavet keskrühma liige ning meetmeid tuleks võtta ametliku uurimisega kohalikus või ELi kohtus. See võib toimida kurjategijatele hoiatuse saatmise vahendina.

Veebipõhiseid registreerimis- ja sisselogimisprotsesse tuleks hõlbustada ELi identiteediserveri loomisega. See tähendab, et kõigi liikmesriikide avalik-õiguslikel asutustel on võimalus registreeruda ELiga.

Jagatud piirikontroll on äärmiselt keeruline. Seega ei ole üllatav, et ELi ühisel piirivalveagentuuril (Frontex) on palju arenguruumi. Piirihalduse lähenemisviisi parandamiseks pakutakse välja mitu ideed:

• Frontexi tegevuses peaks osalema vaatleja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist, et tagada rändajate õiguste kaitse.
• Lisaks peaks FRA hindama Frontexi humanitaarabi kvaliteeti, mis lisatakse peamistesse teemaaruannetesse.
• Frontexi suhtes tuleks kohaldada samu läbipaistvusnõudeid nagu teiste ELi ametite suhtes.
• Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule tuleks anda Frontexi operatsioonides suurem otsustusõigus.

Kuna on tehtud ettepanek luua euro digitaalne versioon, on palju riske, kui me ei käsitle seda tõsiselt, mida see väärib. Üks digitaalse euro kontseptsioonist tulenevaid peamisi mureküsimusi on see, et tarbijate eraelu puutumatus võib täielikult kaduda ja nende andmeid väärkasutada. Lisaks võidakse digitaalset eurot kuritarvitada kodanike ja nende ostude jälgimiseks. 

Eespool nimetatu vältimiseks on vaja, et EL kas muudaks digitaalse eurovääringu avatuks või lõpetaks ettepaneku hindamise ja lõpuks euro kasutuselevõtu. Eelkõige ei tohiks me muuta digitaalset eurot autoritaarsete valitsuste käsutuses olevaks vahendiks, mille abil nad kontrollivad elanikkonda, ning selle saavutamiseks peab EL avalikustama vääringu lähtekoodi ja järgima parimaid IT-turvalisuse tehnikaid.  

Valitsused ja muud avalik-õiguslikud asutused kasutavad ära interneti pakutavaid massilise jälgimise võimalusi. Mõnikord rikuvad valitsused parema avaliku julgeoleku nimel isikuandmeid ja kodanike õigust eraelu puutumatusele. On saabunud aeg, et see olukord muutuks.

Valitsustel ei tohiks olla juurdepääsu meie isikuandmetele alaealiste kaitse või terrorismivastase võitluse ettekäändel. Isikuandmetega seotud rikkumiste peamised ohvrid on enamasti tavalised inimesed, ajakirjanikud ja aktivistid, sest „ohtlikud“

Idapartnerluse raames peaks EL looma foorumi, kus külmutatud konfliktides osalevatest riikidest pärit noored jõuaksid ajurünnakuteni, et luua ühiskondade vahel dialoog. Algatus võiks näiteks tuua kokku noored sellistest riikidest nagu Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan ning isedeklareeritud sõltumatutest riikidest, nagu Transnistria ja Lõuna-Osseetia.

Vihakõne, madala enesehinnangu ja internetis ringleva väärteabega peavad teismelised ja täiskasvanud olema teadlikud ohtudest internetis ja tagama, et nad saavad nendega enne internetti minekut nendega nõustuda. Lapsed ja noored peaksid olema teadlikud sellest, kui pikk ekraaniaeg mõjutab tõsiselt nende psühholoogilist ja emotsionaalset heaolu. Lahendus võiks olla järgmine:

• luua tõenditel põhinev teadlikkuse suurendamise kampaania
• lisada kooli õppekavasse kohustuslikud õppetunnid, et suurendada teadlikkust ekraaniajast
• suurendada veebitegevuse turvalisust: vajame rohkem kontrolli, kui kasutajad loovad sotsiaalmeedia kontosid, et vältida valesid identiteedis ja vanuses. Kõik kontode loojad peaksid läbima põhjaliku kontrolli. Isegi kui protsess on pikk ja häiriv, on see seotud elude kaitsmisega
• piirata online-hasartmänge. Videomängurakendused peaksid looma süsteemi, kus alla 13-aastastel lastel on vanuse kontrollimise teel piiratud internetimäng.

Tänapäeval muutuvad uut liiki andmetega seotud rikkumised meie digimaailmas üha tavalisemaks, kuna veebiplatvormide kasutamine on kiiresti kasvanud. Eelmisel aastal Soomes põhjustas ühe psühhoteraapiakeskuse andmetega seotud rikkumine 33,000 personaalse klienditeabe faili lekkimist. See šokeeriv intsident tõi kaasa kõrgetasemelised arutelud küberturvalisuse ja identiteedivarguse üle. 

On äärmiselt oluline, et kodanike isikuandmed oleksid kaitstud ja krüpteeritud ning et iga ettevõte tunnistaks nende vastutust selles valdkonnas. EL peab leidma viise, kuidas kaitsta veebikasutajaid praeguste ja tekkivate internetiohtude eest. 

Täpsemalt on hädavajalik, et EL töötaks välja õigusaktid, mis kaitseksid veebikasutajaid andmevarguste eest. Selle saavutamiseks peaks Euroopa:

• julgustada arutelusid digiküsimuste üle
• seada tulevastes tegevuskavades esikohale andmete vastupanuvõime
• teavitada inimesi andmekogumismeetoditest ja sellest, kuidas nende andmeid kasutatakse
• jälgida tähelepanelikult piirkondlikke ja ülemaailmseid suundumusi andmekaitses
• suurendada teadlikkust sellest, kuidas me saame inimestena sotsiaalmeediaga seotud kuritegudest teatada
• leida alternatiivseid viise küberkuritegevusest teatamiseks kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil

Kodanikena peaksime meeles pidama, et alati tuleb kontrollida lingi või e-kirja saatja usaldusväärsust, isegi kui tegemist on üksikisiku või ettevõttega. On palju vahejuhtumeid häkkeritega, kes teevad valesid linke, nn andmepüügilinke, püüdes varastada sotsiaalmeedia salasõnu või pangalogimisandmeid. 

Küberründed on tänapäeva elu üks suurimaid ohte ning nende tagajärjed on vanuse, soo ja soo lõikes väga erinevad. Inimkaubandus, küberkiusamine, desinformatsioonikampaaniad ja identiteedivargus on vaid mõned näited tänapäeva internetis esinevatest ohtudest. 

Kuna internet on muutunud meie igapäevaelu oluliseks osaks, on oluline suurendada teadlikkust internetis esinevatest ohtudest ja nõrkadest kohtadest ning suurendada nende kohta teadmisi.

Üks tõhus lahendus selliste rünnakute eest kaitsmiseks on küberhariduse ja põhiliste programmeerimiskursuste integreerimine koolide õppekavadesse ja desinformatsiooni teadvustamise kampaaniatesse kõigis ELi koolides ja ülikoolides. Veel üks loominguline idee digitaalse kirjaoskuse integreerimiseks klassiruumi on tunnustada ja tähistada digitaalse turvalisuse päeva koolides ning edendada õppimist hariduslike karikatuuride kaudu, eriti nooremate laste puhul.

Lisaks sellele peavad koolid kehtestama uue rolli: digiõpetaja. Põlvkond, mis on kasvanud uute kommunikatsioonivahenditega, võiks olla nende tehnoloogiate parim õpetaja uuele põlvkonnale, mis digitaalmaailmas ikka veel kasvab ja õpib.

Lisaks peaks võimalikult paljudes Euroopa keeltes olema tasuta veebikursus, mis keskendub sellistele küsimustele nagu küberturvalisus, andmekaitse, digitaalne privaatsus ja kaitse desinformatsiooni eest. Kõige olulisem on, et seda kursust õpetataks lihtsas keeles, et see oleks arusaadav eri vanuses ja eri haridustaustaga inimestele. 

Kodanikele tuleks õpetada, kuidas mõelda kriitiliselt ja kasutada internetti ohutult, et me saaksime vähendada võimalikest küberohtudest põhjustatud kahju tõenäosust. Teisisõnu paneme inimesed digitaalselt kirja!

Õiguskaitse soolise diskrimineerimise ja vägivalla eest peaks olema tugevam. Kõikidest diskrimineerimisjuhtumitest tuleks ametiasutustele teatada ning näiteks tuleks tööandjad vastutusele võtta palgadiskrimineerimise, vastutuse määramise või töölevõtmise otsuste eest. Kriminaalõiguses peaksid ka soolise vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla eest määratavad karistused olema karmimad.

Bideni administratsioonis näib, et USA ja Euroopa Liidu vaheline tihedam koostöö on võimalik. Seda tuleks näha võimalusena tugevdada nende kahe partnerlust ja luua tihe koostöö. Kuna Biden on vabakaubanduse pooldaja, peaksid koostöövaldkonnad hõlmama finantskoostööd. Teine valdkond peaks olema kliimameetmed, kus USA ja EL peaksid teistele eeskuju andma.

Kriisi ja hädaolukorra ajal on liidud ja liitlased olulisemad kui kunagi varem, mistõttu on väga oluline vaadata kaugemale liidu piiridest, tugevdada sidemeid USAga ja edendada solidaarsust.

2021. aastal toimuvaid ülemaailmseid sündmusi jälgides saab selgeks, et liit peab koos seisma: oluline on olla valmis võimalikeks ohtudeks ja säilitada sõltumatus ELi mittekuuluvatest riikidest. Seda oleks võimalik saavutada ühise välispoliitika loomisega, mis tooks kasu Euroopale ja aitaks säilitada rahu Euroopas.

Ühine välispoliitika võimaldaks ELil näidata üles tugevust ja otsusekindlust riikide kohtumistel diplomaatilistel esindustel. Samuti aitaks see parandada välist tõhusust, sest konsulaatide või saatkondade halduskulusid saaks vähendada. Samuti võiks see aidata kaitsta ELi ja tema kodanike huve kogu maailmas, edendades samal ajal pidevalt rahu ja vabadust.

Ühine sõjavägi aitaks kindlustada Euroopa Liidu sõltumatust, oleks kasulik sõjaperioodidel ja muudaks kolmandate riikide provokatsioonid vähem tõenäoliseks. ELi ühine sõjavägi säästaks ressursse ja raha, mida saaks reinvesteerida majanduse muudesse osadesse.

Küpsise nõusoleku teate või hüpikakna eest peaks vastutama veebilehitseja, mitte iga veebisaidi eest eraldi. Selle asemel, et veebisaidid saaksid enne küpsiste kasutuselevõttu küsida kasutajate nõusolekut, peaks veebilehitsejatel olema kasutatud küpsiseid kujutav ikoon. 

ELi institutsioonid peaksid toetama Euroopa sotsiaalvõrgustike süsteemi loomist, millel on virtuaalsed koosolekuplatvormid, sotsiaalvõrgustikud ja otsingumootor. Euroopa kodanike jaoks on oluline, et neil oleks ühine ametlik ELi teabevahetusplatvorm, kuna viimased saavad tagada küberturbe ja andmekaitse. 

Internetihiiglased, näiteks sotsiaalmeediaettevõtted, peaksid läbipaistvuse huvides avalikustama oma algoritmid. On oluline, et inimesed saaksid otsustada, millist sisu nad saavad ja millist teavet nad saavad. Sel viisil võivad inimesed muutuda avatumaks ja sallivamaks, mitte agressiivsus, mis praegu internetis domineerib.

Viimasel ajal on sotsiaalmeediat kasutatud poliitilistes protsessides ja tegevustes, sealhulgas valimiskampaaniates, kommunikatsioonistrateegiates ja isegi ülemaailmsetes konfliktides. Kuna sotsiaalmeedia platvormidel on õigus muuta poliitiliste väärtuste dünaamikat, peaksime tänapäeval olema väga ettevaatlikud sotsiaalmeedia kontode kontrollimise suhtes. Kontode puhul, mis on esitatud ametlikena (märgitud sinise kontrollmärgiga), kuid on tegelikult võltsitud, peaksid ELi institutsioonid pöörduma sotsiaalmeediaettevõtete poole, et taotleda selliste kontode kontrollimist või blokeerimist. 

Üks näide võiks olla viis, kuidas Venemaa kasutas Krimmis sotsiaalmeediat relvana, ja ELi reaktsioon. Täpsemalt, kuna EL ei tunnista seda rahvusvahelise õiguse rikkumist ja mõistab selle karmilt hukka, peaks ta seega takistama Venemaa võltskontode kontrollimist okupeeritud aladel. 

 

E-identimine näib olevat digitaalmaailma igapäevaelu oluline aspekt. Seega peaks EL välja töötama usaldusväärse ja turvalise digitaalse isikutunnistuse kõigile Euroopa kodanikele.

Riiklikud politseijõud on sageli süüdi haavatavate rühmade liikmete diskrimineerimises ja võimu kuritarvitamises. Ühine Euroopa politseijõud kohtleks inimesi võrdselt, tagades seega, et õiguskaitseasutused järgivad täielikult diskrimineerimisvastaseid seadusi.

Kuna infotehnoloogia areng on Euroopas madal, ei ole meil lähitulevikus võimalik võidelda küberrünnete ja arvutikuritegude vastu. See asjaolu on eriti oluline seoses selliste õigusaktide puudumisega, mis kaitseksid internetikasutajaid ja karistaksid tahtmatuid isikuid. 

Siiski oleks mõttetu luua uusi eeskirju, kui puuduvad piisavad arvutisüsteemid ja -programmid selliste kuritegude esmaseks tuvastamiseks.

On olulisem kui kunagi varem, et EL investeeriks rohkem arvutiuuringutesse, konsulteeriks akadeemiliste ringkondadega ja toetaks neid ning looks ülikooliasutusi, kus IT-arenduse valdkonna spetsialiste koolitataks selle valdkonna ekspertideks. Lisaks on äärmiselt vajalik moodustada küberohtudega tegelemiseks spetsialiseerunud meeskond, pidades silmas, et need võivad tulevikus superarvutite kasutuselevõtu tõttu suureneda.

Inimkaubandus muu hulgas prostitutsiooni eesmärgil hävitab inimeste elu. Inimkaubanduse eest määratavad karistused peaksid olema karmid, et kajastada tegudega tekitatud kahju. Õiguskaitseasutused peaksid samuti suurendama oma jõupingutusi inimkaubanduse ringkondade kindlakstegemiseks.

Kogu ELis tuleks erinevate kuritegude eest määratavate karistuste ühine miinimumtase. Üldiselt tuleks kriminaalkaristusi suurendada, eriti korduvate rikkumiste korral.