Euroopa Liit teeb ambitsioonikat tööd 2015. aasta Pariisi kokkuleppes ja edasistes konverentsides Euroopa rohelise kokkuleppe raames, mille eesmärk on muuta Euroopa hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See on õiguslikult siduv eesmärk tänu Euroopa kliimamäärusele. Kliimamuutused on aga ülemaailmne probleem, mis ei peatu meie maailmajao piiridel, nii et Euroopa ei suuda seda ülemaailmset probleemi üksi lahendada, isegi kui ta saab aidata kaasa pikale teele. Euroopa Liit on maailma suurim turg ja seetõttu on tal suur rahvusvaheline jõud. Lisaks on tal kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud elanikkond ning juba praegu on tal suured kogemused arenguabi valdkonnas kogu maailmas. Strateegia „Global Gateway“ raames investeerib EL juba miljoneid arenguabisse. Kliima on ka strateegia „Global Gateway“ sektor, nii et seda saaks laiendada, et jõuda veelgi enam maailmani. Seetõttu kutsutakse selles idees Euroopa Liitu üles: – Koostada keskkonnasõbralikumad õigusaktid, mille mõju avalduks kogu maailmas tänu turgu valitsevale positsioonile maailma suurima turuna. – Kasutada rohkem kvalifitseeritud tööjõudu ja arenenud erasektorit, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele kogu maailmas. – Edendada Euroopa rohelist tööstust kogu maailmas. – Laiendada strateegia „Global Gateway“ kliimavaldkonda. – Luua ja edendada ülemaailmselt kasulikku strateegiat, nagu Euroopa roheline kokkulepe, et saavutada kliimaeesmärgid kogu maailmas. Maailma ühe kõige arenenuma, suurima, rikkama ja aktiivsema osalejana võib Euroopa Liidul olla tulevik rahvusvahelise kliimaliidrina. Kuna ma usun, et Euroopa tulevik on roheline ja keskkonnahoidlik on Euroopa.

Minu idee puudutab vajadust suurendada Euroopa Parlamendi volitusi seoses täidesaatva võimuga, et teha kiiremaid edusamme looduslike ohtude, eelkõige metsatulekahjude ohjamisel. Minu seisukoha näitlikustamiseks on teaduseksperdid üksmeelel, et väga oluline on investeerida selliste tulekahjude ennetamisse, sest kui need jõuavad megatulekahjude etappi, muutuvad need praeguste tehnoloogiliste ja inimressurssidega ülimalt raskeks, kui mitte võimatuks. Multidistsiplinaarsed teadusuuringud on toonud esile arvukaid tagajärgi inimühiskonnale. Need kujutavad endast suuremat ohtu sidusrühmadele, sealhulgas tuletõrjujatele, ja kohalikule elanikkonnale, mõjutades inimelusid, vara, ettevõtteid ja looduslike ökosüsteemide majanduslikku funktsiooni. Üldised sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakulud on märkimisväärsed, kuigi hinnangud on endiselt piiratud. Need põhjustavad olulist kahju kollektiivsele taristule, nagu elektri- ja sideliinid, veevarustussüsteemid, teed ja raudteed. Puhastus- ja rekonstrueerimiskulud on märkimisväärsed. Need häirivad tarneahelaid, mille tulemuseks on ettevõtete sulgemine ja transpordihäired. See võib kaasa tuua maksutulu vähenemise, kinnisvara väärtuse vähenemise ja kohalike ettevõtjate klientide kaotuse, näiteks vähenenud turismi tõttu tulekahjudest mõjutatud piirkondades. Need on vaid mõned tagajärjed: nad kannavad ka sotsiaal-majanduslikke kulusid, terviseprobleeme, vee kvaliteeti, mõju kohalikele ökosüsteemidele... Olen siiski märganud, et täitevvõim kaldub sageli eraldama vahendeid peamiselt tsiviiljulgeolekujõududele, selle asemel et investeerida ennetusse. See otsus on sageli tingitud lühiajalistest poliitilistest kaalutlustest, sest siseministeeriumil või Euroopa Komisjonil on lihtsam kasutada vahendeid tulekahju puhkemise korral, tekitades illusiooni kohesest ja tõhusast tegevusest. Kahjuks eirab selline reageeriv lähenemisviis ennetamise tähtsust, mis aitaks selliseid hädaolukordi üldse vältida. Selles saab Euroopa Parlament etendada olulist rolli. Parlamendil kui arutelude ja konsensuse institutsioonil on ainulaadne võime teostada täidesaatva võimu üle suuremat kontrolli ja edendada poliitikat, mis keskendub looduslike ohtude ennetamisele. Tugevdades oma positsiooni ja mõju, saab Euroopa Parlament julgustada täitevvõimu investeerima rohkem metsatulekahjude ja muude looduslike riskide ennetamisse. See nõuab ka Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse võimaldamist, millest ta on praegu ilma jäetud. Seepärast julgustan seda ettepanekut kaaluma ja uurima võimalusi, kuidas suurendada parlamendi volitusi looduslike ohtude ohjamisel. Koos töötades saame muuta Euroopa looduslike ohtude ennetaval ohjamisel ülemaailmseks liidriks. Usun kindlalt, et Euroopa Parlament kui Euroopa kodanike huve esindav demokraatlik institutsioon on ideaalne koht selle positiivse muutuse algatamiseks.

Mitmed uuringud ja majandusteadlased hoiatavad, et meie praegune majanduslik mõtlemine ei suuda leida meie kohutavas olukorras lahendust. Majanduskasvu püsiv tahe hävitab keskkonna (Potsdami kliimauuringute instituut, 2022) ja kestlik majanduskasv ei ole samuti võimalik, nagu näitavad mitmed uuringud (Euroopa Keskkonnabüroo 2019), mida kinnitab ka tagasilöögiefekt. Elanikkonna heaolu on juba pikka aega lahutatud majanduskasvust (Australian National University, Kubiszewski et al, 2013) vastandina keskkonnale. Seega oleks ELi ülesanne olla uut tüüpi ja tegeliku mõjuga majanduspoliitika teerajaja. Selle saavutamiseks on vaja põhjalikke reforme, kuid see on ainus viis kliimamuutustega võitlemiseks.

ReRoot Project on väike organisatsioon, mis on alles loomisel selleks, et toetada permakultuuriharidusega laagrites õppivaid ettenägematuid kogukondi, vahendeid taastava põllumajanduse ja looduspõhise ravi jaoks. See toetab nende lühiajalisi füüsilisi vajadusi ning pikaajalist integratsiooni, vaimset ja füüsilist heaolu. Alustasin just seda projekti ja vajan toetust!

Akvapoonika on uuenduslik põllumajandussüsteem, mis ühendab vesiviljeluse ja mullaharimise vähem, ilma et oleks vaja väliseid keemilisi sisendeid, nagu väetised ja pestitsiidid, kasutades samal ajal vähem vett kui praegused tavapärased põllumajandustavad. Nii nagu Euroopa praegu rahastab ja edendab kujunemisjärgus uuenduslikke põllumajandustehnoloogiaid, on alati keskendutud hüdrofoonikale (mis sõltub endiselt suurel määral sünteetiliste väetiselahenduste kasutamisest) ja tehnoloogilistele gadotidele (andurid, robotid jne). Selle lähenemisviisiga ei ole suudetud lahendada meie kliima- ja toidusüsteemi ees seisva ülemaailmse kriisi põhiküsimust – kestlik, loodust kaasav toidutootmine ilma elutähtsate ja oluliste ökoloogiliste süsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse edasise hävitamiseta. Kasvav (kuid endiselt väga väike) noorte arv on hakanud tunnustama ja omaks võtma akvapoonikat agroökoloogilise põllumajandussüsteemina, mis võimaldab meil toita meie kasvavaid populatsioone, kaitsta ja edendada elutähtsat ökosüsteemi (putukad, mikroobid), mis võimaldab bioloogilise mitmekesisuse jõudsalt areneda ja inimkonnal ellu jääda. Kahjuks on rahastamine (ja juurdepääs sellele) ja akvapoonika edendamine olnud peamine komistuskivi, et realiseerida selle põllumajandussüsteemi kogu potentsiaal, mis tõeliselt annab meile võimaluse teha loodusega koostööd, et aidata meil leida praegusele katkenud toidusüsteemile jätkusuutlikke lahendusi. Noorte põllumajandusettevõtjate (põllumajandustootjate) kindlakstegemine, rahastamine ja edendamine akvapoonika kasutuselevõtul ja kasutamisel on pikk tee, et meil oleks lõpuks tõhus lahendus, mis aitab meil parandada meie toidusüsteemis esinevaid vigu ning mis kõige tähtsam, meelitada väga vajalikke noori põllumajandusse ja põllumajandusse.

Luua Euroopa köögiviljakari, mis on eluterve konkurents, et edendada koolides taasühendamist toidu ja loodusega. See projekt edendaks noorte tervislikku ja ökoloogilist tegevust ning looks võrgustikke eri koolide ja sidusrühmade vahel kogu Euroopas.

Kestlikkuse eesmärgil peaks olema võimalik pakkida karpe ja pudeleid selliste toodete jaoks nagu piim ja jogurt.

Aegunud kompromissi tõttu reisib enamik Euroopa Parlamendi liikmeid ja suur osa Euroopa Parlamendi töötajaid igal kuul Brüsselist Strasbourgi, lisades ärahoitavale planeedile välditavat CO2. On vähetõenäoline, et see keskkonnavaenulik tava Prantsusmaa veto tõttu varsti muutub. Selleks et vähendada vähemalt selle tava mõju, peab EL tagama sagedase, kiire ja eelkõige kliimaneutraalse raudteeühenduse Brüsseli ja Strasbourgi vahel.

Minu idee seisneb Euroopa keskkonna- ja sotsiaalsete standardite loomises, mis kaitsevad kohalikke kogukondi. Toon esile Portugali põllumajanduspärandi alal asuva Barroso piirkonna juhtumi, mille UNESCO on kuulutanud ja mida ähvardab praegu oht, et seda kasutatakse kaevandusprojektiga, mis mõjutab vee kvaliteeti, tõrjub ümber ja vähendab oluliselt mulla kvaliteeti ja praeguseid kestlikke tavasid, mis on juba esivanemad ja võidavad lahendused kliimamuutuste ja jätkusuutlike toidusüsteemide jaoks agrosilvopastoraalsete süsteemide abil. Peame olema teadlikud uue rohelise kokkuleppe kiirenemisest Euroopas, mis võib olla fassaadiks üksiku autotööstuse asendamisel fossiilkütusest lühiajalise lahendusega liitiumina. Rohepööret silmas pidades ei tohi me luua ohverdusalasid. Vt Associação Unidos em Defesa de Covas do Barroso.

Kroonilistel patsientidel ei ole sageli muud valikut kui kasutada transpordivahendeid, mis ei ole keskkonnasõbralikud, sest praegu on kõige tõenäolisemalt võimalik valida: 1. Aeglane, kallis ja tõenäoliselt mitte väga kättesaadav transpordivahend (sõiduplaanide või katvuse mõttes); 2. Isiklik auto või Uber/Taxi (tõenäoliselt sisepõlemismootoriga). Kroonilistel patsientidel ei ole sageli luksust olla paindlik, nii et nad saavad ringi ringi liikuda, annab see vabaduse tunde, nagu te olete vähem piiratud. Kulud, mida maa selle eest maksab, on siiski liiga suured. Kestliku arengu eesmärkide Watch Europe’i aruande kohaselt: „Linnaummikud lähevad liikmesriikidele maksma ligikaudu 100 miljardit eurot aastas. Bussid ja rongid moodustavad umbes 17 % linna reisijateveost ning see väheneb, kuna autode kasutamine kasvab. Säästvatesse transpordisüsteemidesse ja nende toetamiseks vajalikesse poliitikameetmetesse ei ole tehtud piisavalt investeeringuid. Ühistransport peab olema taskukohasem, tõhusam, kättesaadavam ja kaasavam. See peab vastama naiste, laste ja noorte, puuetega inimeste ja eakate erivajadustele. Tasuta ühistransporti pakkuvates linnades on toimunud märkimisväärne kasutuselevõtt.“

Mõned alustavad oma aktiivseid reise lastena, teised aga täiskasvanutena. Mõned keskenduvad ülemaailmsetele küsimustele, teised aga avaldavad kohalikku mõju. Õiget või vale lähenemisviisi ei ole, vaid tahet proovida. Samuti on tegemist jätkuva kliimakriisiga, mis eirab ega tee midagi, kuid mis veelgi süveneb – eriti noorte jaoks, kes on teinud kriisile kõige vähem kaasa aitamiseks, kuid kannatavad mõned selle halvemad tagajärjed. Meil on võim ja järjekindlus tasub end ära. See tähendab suhete esmast väärtust sõpradega, kolleegidega ja lõpuks loodusega. Minu nõudmine, et Euroopa poliitikakujundajad mõistaksid kliimakriisi pakilisust ja võtaksid julgeid meetmeid, et vältida selle halvemaid tagajärgi, toetaksid ja suurendaksid ühtlasi noortealgatusi, et need oleksid lahenduse lahutamatu osa.

Praegune Euroopa ühine keskkonnahariduse programm keskhariduse jaoks on piiratud. Liikmesriikide koolid tegutsevad vabatahtlikult, rakendades autonoomseid keskkonnaprogramme. Keskkoolides ei ole aga konkreetset teemat, mille eesmärk oleks suurendada meie teadlikkust keskkonnaküsimustest, ning see on ainult õpetajate algatus. Selle puuduse kõrvaldamiseks teeme ettepaneku luua ühine Euroopa katseprogramm, mida järgiksid kõik liikmesriikide koolid, suunates ja pakkudes ideid ja haridusvahendeid. Eksperimentaalsete meetmete abil, et õhutada armastust keskkonna kaitsmisele. Kuid mitte teoreetiline, reguleerimata! Euroopa Liidu egiidi all, et suurendada Euroopa noorte teadlikkust! Noori süstemaatiliselt harides saame säästa oma keskkonda, võib-olla saame kaitsta oma tulevikku!

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) prognoosib, et 2050. aastaks kasvab hoonete koguhulk ELis eeldatavasti 7 %. Uute hoonete ehitamine aitab aga oluliselt kaasa keskkonna hävitamisele ja saastamisele uute materjalide tootmisel. Seetõttu on väga oluline võimendada ja kaitsta meie olemasolevaid hoonefonde piirkondlikul tasandil. Kuidas saaksime sel juhul kõige paremini võimendada ja kaitsta oma olemasolevaid kollektiivseid hoonefonde piirkondlikul tasandil? Olemasolev hoonefond sisaldab mõõtmatul hulgal lisatud süsinikku ning käimas on algatused ehitusplatsidelt kokkukogutud materjalide taastamiseks ja nende kasutusotstarbe muutmiseks muudes projektides. Kuigi mõned olemasolevad hooned, näiteks asbestiga liiklevad hooned, vajavad eemaldamist, tekitab hoonete lammutamine märkimisväärsel hulgal jäätmeid ning võib kaasa aidata prügilate ummikutele ja keskkonna kahjustamisele. Olemasolevate hoonete säilitamise, renoveerimise ja moderniseerimisega saame vähendada jäätmeid ja edendada ringmajanduse põhimõtteid. Selleks et vähendada uute hoonete ökoloogilist jalajälge Euroopas ja vähendada juba ehitatud hoonete lammutamist, soovin teha järgmised ettepanekud: 1. Koostada lammutusohus hoonete inventarinimestik, et teha kindlaks, milliseid hooneid tuleks kaitse, säilitamise ja/või renoveerimise eesmärgil esmatähtsaks pidada, sealhulgas võib-olla ka nende võimalikku kasutust teises elus. 2. Uurida rahalisi stiimuleid, mida kinnisvaraomanikud või valitsused võiksid saada oma hoonete renoveerimiseks ja renoveerimiseks nende lammutamise asemel, näiteks maksusoodustused, toetused ja madala intressiga laenud. 3. Võimaldada riikidel lisada stiimulina hoonefondi CO2-ekvivalent, mis oleks asendanud olemasolevad (mõõdetud KgCO2eqis) oma 2030. aasta riiklikult kindlaksmääratud panuste eesmärkidega (kuigi mõne riigi jaoks võib sellel olla marginaalne mõju). 4. Ühtlustada piirkondlikud ehituseeskirjad ja -eeskirjad, et piirata hoonete lammutamise lihtsust ja muuta see absoluutseks viimaseks abinõuks. Näiteks võiks ekspertide rühm enne lammutuslubade andmist läbi vaadata teatavast suurusest suuremate hoonete lammutamise põhjenduse. Lammutustõkete suurendamisel oleks mitmeid eeliseid, sealhulgas kultuuripärandi säilitamine, jäätmete ja keskkonnaheite vähenemine, suuremad tööhõivevõimalused ja tööstuslik valmisolek renoveerimislaineks.

Kauplused, restoranid ja ettevõtted peaksid olema õiguslikult kohustatud annetama kogu toitu nälgijatele ja vaestele enne varasemat säilivusaega. Toidu äraviskamine allapanusse peaks olema keelatud.

Liikuvustaristu elektrifitseerimisel on liiga palju tähelepanu pööratud elektrisõidukitele ja vajalikule elektrisõidukite laadimistaristule. Elektrijalgrattad ja elektritõukerattad on siiski 15 korda energiatõhusamad kui elektrisõidukid (meeter*reisijad/Jules), sest auto vajab tarbetu massi liigutamiseks rohkem energiat, lisaks on rohkem kui pool kõigist igapäevastest reisidest vähem kui 3 miili, mis on seega kergelt sobiv elektromobiilsuse võimaluste jaoks. Lisaks sellele märkimisväärsele eelisele puudub poliitiline huvi selliste tõhusate transpordivahendite infrastruktuuri edendamise ja arendamise vastu. Vajame kogu ELi hõlmavaid ühiseid sildumis- ja laadimisjaamu kergete elektromobiilsete sõidukite jaoks, mis võimaldaks kõigil elektrijalgrataste tootjatel kavandada elektrijalgrattaid ja motorollereid, mis vastavad ELi dokkimis- ja laadimisstandarditele kõigis EL 27 liikmesriikides. See taristu toob kaasa elektromobiilsuse kasutuselevõtu, mis võimaldab eraomanikel oma elektrijalgrattaid tänaval turvata ja laadida, vähendab elektrijalgrataste ja motorollerite üürimise häiritust linnades, pakkudes selleks ette nähtud dokkimisruumi, ning vähendab elektromobiilsuse ettevõtete tegevuskulusid, vähendades seega hindu ja suurendades tarbijate nõudlust.

Selleks et saavutada edukas korduskasutuspakendite tööstus, mis suudaks konkureerida ühekordselt kasutatava plastiga, peate võimendama mastaabisäästu, luues pakenditele kogu ELi hõlmava standardi: joogist jogurtite, kohvitopside ja lihaomadusteni. Standard hõlbustab koostalitlusvõimet, vähendab turu killustatust, suurendab turu likviidsust ja logistika tõhusust, muutes korduskasutatavate toodete paketid turul kaubeldavaks kaubaks eri ettevõtjate poolt. Kogu uue tööstusharu loomine, et taastada logistika ja renoveerida ELi korduskasutatavad pakendid (kombineeritud kaevandamine)

Julgustada inimesi kasutama Euroopas reisides säästvamaid transpordivahendeid (rongid). Euroopa ei ole nii suur ja seda on lihtne kestlikult reisida. Ma küsin, miks ükski algatus ei toeta keskkonnahoidlikku reisimist (mitte ainult noortele, vaid KÕIK eurooplastele) ning lennud on endiselt odavam viis reisida.

Seda peaks reguleerima EL koos ühtse tariifitsooni ja ühise rakendusega, mis ühendab kõiki ühistranspordisüsteeme kõigist liikmesriikidest.

Supermarketitelt ja siseruumide kauplustelt tuleks nõuda mitmekorruseliste hoonete ehitamist, et vähendada raisatud ruumi ja maa katmist, luues samal ajal ülemistel korrustel eluruumi. Kuna selliseid turge ümbritsevad sageli parklad, ei tohiks olla probleeme ka ümbritsevate hoonete varjutamisega seal. Kuna see tähendab ettevõtjatele lisakulusid, peaks EL seda subsideerima.

Pakendite sisaldusest teatava protsendi võrra suuremate pakendite piiramine tooks kaasa pakendites tekkivate plastijäätmete koguse vähenemise ja takistaks tootjatel tarbijaid eksitavate pakenditega eksitada.

Kestliku arengu eesmärgid võimaldavad käivitada projekte seoses nende eri teemadega, mida nad esindavad. Need võimaldavad institutsioonidel ja kodanikel paremini mõista, kelle poole pöördutakse ja millisel eesmärgil näiteks õigusakt vastu võetakse.

See arutelu järgneb järeldusele, mida olen täna suutnud teha: suurt osa meie ummikseisust kasutatakse parklana. Need alad ei ole aga autodega väga hõivatud, välja arvatud selleks, et parkida ukse ees, ning need on loomulikult „lihtsad“ auto lähedal. Sageli võib meie ummikseis muutuda bioloogilise mitmekesisuse tõeliseks tarkaks. Lisaks projekti keskkonnaaspektile aitaks see projekt taastada naabrite vahelist ühtekuuluvust, aedu hooldaksid elanikud, sinna võiks paigaldada lauad ja toolid ning ühiskompost. Tänu ummikseisude suurusele võib lisanduda ka muid arengusuundi, marre, viljapuid, putukate ja lindude varjupaika, lastemänge, kollektiivseid õuekööke ja 1001 ideed projektist inspireeritud naabrite juhtidelt!

Lisaks sellele, et veekasutus on hügieenilisem ja puhtam kui tualettpaberi kasutamine, on see ka keskkonnale soodsam. Keskmine inimene kasutab 85 tualettpaberi rulli aastas, see võib olla oluliselt väiksem, kui tualett-pottide pakkumised muutuvad ELis üldisemaks.

Üleeuroopaline raudteevõrk, mis pakub ronge mitmes riigis (nt Interrail). Siiski peavad piletihinnad olema lennupiletitest madalamad, et muuta see atraktiivsemaks kõige laiemale massile!

EL peab seisma silmitsi uute väljakutsetega, mis lõhuvad varem ellu viidud traditsioonilise poliitika: näiteks on poliitikas seatud konkurentsivõime strateegilisest julgeolekust tähtsamale kohale, mis kajastab strateegilise kiipide tööstust või sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja gaasist. ELi täielik sõltuvus Taiwanis asuvatest keerukate kiipide tootmisharudest tuleneb varasemast loogikast: kiipide import oli lihtsalt odavam. Kuid tänane reaalsus ja geopoliitilised pinged on näidanud, et see valdkondadevaheline sektor on meie majanduses taastuvenergia hankimisel ja salvestamisel. Seega ei toimi enam üksnes konkurentsivõimele keskendunud poliitika, mis toob kaasa muutuse ülemaailmses paradigmas, et tagada oluliste ressursside ja toodete turvalisus ja tarnimine. See väljendub nüüd äärmiselt olulises valdkonnas, millel on suur keskkonnamõju: põllumajandus ja loomakasvatus. Praegu ei ole ELil selgeid ja kindlaid õigusakte, mis võimaldaksid tal konkureerida väliste tootjatega võrdsetel alustel. Peame tagama oma majandussüsteemis nõuetekohase sisemise konkurentsivõime, kuid ma usun, et on vaja tagada ka piisav ja õiglane konkurentsivõime välissektorite ja muude sektoritega sellistes valdkondades nagu põllumajanduslik toidutööstus ja primaarsektor. Liit peab nende väljakutsetega toime tulema, et saavutada tasakaal konkurentsivõime ja pakkumise ning kliimamuutuste vastase võitluse vahel. Raamimise ja põllumajanduse stimuleerimine ELis ei aita mitte ainult leevendada keskkonnamõju, vaid parandab ka meie tervist ja loomade heaolu.

Rohekatuse edendamine ELi programmide kaudu võib aidata saavutada liidu ambitsioonikaid ja vajalikke kliimaeesmärke kestlikul ja bioloogiliselt mitmekesisel viisil, täiendades päikesepaneele. Tutvuge suurte finantskeskuste, eluasemeplokkide ja isegi eraldi eluasemetega ülalt-alla vaates ning saate selge pildi: Suur osa potentsiaalsest pindalast jääb kasutamata. Rohelised katused pakuvad (nagu nimi ütleb) rohelist lahendust, et kasutada ära kõik need võimalused. See toodab O2, eemaldades CO2 õhust, muutes linnad hingamisvõimelisemaks ja vähendades samal ajal nende CO2-jalajälge. Avalikesse kohtadesse juba paigaldatud taimede eluiga on näidanud ka seda, et rohelisemad linnad on kuumusele ja üleujutustele vastupidavamad, kuna haljastus neelab vähem soojust kui betoon, samas kui teiselt poolt neelab rohkem vett. Päikesepaneelid on osutunud eespool nimetatud vabapinna suureks kasutuseks. Kuigi tulemuslikuks tööks (Põhjapoolkeral) seisaksid need paneelid optimaalselt lõunas ja oleksid paigaldatud nii, et need suudaksid kõige rohkem päikesevalgust. Lisaks sellele kaevandatakse päikesepaneelide tootmiseks vajalikke haruldasi muldmetalle mittesäästval viisil ja see muudab Euroopa oma kaubanduspartneritest sõltuvamaks. Need päikesepaneelide alumised küljed on just põhjus, miks rohestamine meie katustel on täiuslik täiendav tegur: taime elu on võimalik paigutada mis tahes ja igat liiki katusele piisava päikesevalgusega ning seda saab istutada säästvalt, kohandades taimestiku valikut kohalike ökosüsteemidega. Päikesepaneelid on suures osas muutunud populaarseks tänu subsideerimiskavadele, mis muutsid nende algsed suured kulud kodanikele ja ettevõtetele hallatavaks. Sama tegevussuunda võib järgida haljaskatuse puhul, mille suurimaks takistuseks on suured paigalduskulud (~120 eurot/m²). ELi rohelise taristu projektis on äärmiselt oluline pöörata rohkem tähelepanu sellele innovatsioonile.

Euroopa Liit peab välja töötama (riikliku ja riikidevahelise) transpordi-, äri- ja reisijateveo võrgustiku, kus raudteel on keskne roll. Raudtee eelised on järgmised: 1.Keskkonnasõbralikkus võrreldes autode ja laevadega elektri kasutamise tõttu selle käitamiseks 2. Rööpmepõhise vahendina on selle eeliseks suurem läbilaskevõime. See tähendab, et ta võib vedada rohkem kaupu või reisijaid kui auto, samal ajal kui tal on võimalik liikuda sisemaa piires laeva asemel. 3.Kui see on tehnoloogiliselt arenenud, on see märkimisväärselt ülimuslik ka kiiruse osas, välja arvatud lennukid (rongi kasulik koormus siiski suureneb). 4. Endiselt suhteliselt odavad vahendid võrreldes kasuga, mida see pakub nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. 5. See ühendab kaugeid asulaid linnakeskustega, stimuleerib kohalikku majandust ja aitab kaasa turismi arengule. Raudteest on palju kasu ja neid on raske koos nimetada. Oluline on see, et tegemist on transpordivormiga, mis on energiasäästlik ja väga tõhus ning me kõik peame seda usaldama. Kuidas see saavutatakse? 1. Standardite ja tipptasemel raudteevõrkude loomine võrdsetes kogustes kõigis liikmesriikides. 2. Vähendatud piletihindade kehtestamine võrreldes busside ja lennukitega ning piletihinna vähendamine 40 % kõigi üliõpilaste reiside puhul. 3. Bürokraatia vähendamine riikidevahelistes ühendustes (ärilistel ja reisijatel). 4. Olemasoleva võrgustiku ajakohastamine, uue võrgustiku loomine ja suurte Euroopa sadamate ühendamine.

Ristlaineid ei tohiks paigutada otse teedele – see seab jalakäijad auto löögi ohtu. Samuti peavad autod peatuma, kui jalakäijad tahavad maanteed ületada ja saavutada taas piiriületuskiiruse. Selle tulemuseks on suurem heitkogus. Kui ristlaine oleks maa- või maapeal, oleksid jalakäijad palju ohutumad ning autod võiksid sõita suurema kiirusega (nagu 70 km tunnis 50 asemel), saastavad vähem CO2-heidet ja muid mürgiseid aineid.

Kodanikele tuleks anda valitsuse toetusi, et julgustada mittemootorsõidukite kasutamist transpordivahendina: näiteks jalgrattasõit tööle.