EL peaks looma muusika- ja kultuurifestivali, mille peamine teema on kaasavus ja stseeni sisserännanutele ja vähemustele, et luua stseeni nende jaoks, kellel seda ei olnud, ning väärtustada Euroopa kultuuripärandit ja demokraatiat ning toetada muusikatööstust.

Me vajame ajakirjanikke, kes on pühendunud kriitilisele mõtlemisele ja teabele, kuid maailmas, mida ohustavad võltsuudised ja tehisintellekt, on see keeruline. Minu ettepanek on, et EL peaks selles küsimuses osalema, nõudes selgeid õigusakte ja norme, et piirata ja tuvastada tehisintellekti kasutamist meediaväljaannetes.

Mõista, omaks võtta ja edendada kultuurilist mitmekesisust Euroopas. Sellest oleks palju kasu teiste kultuuride leidmisel muusika, kunsti, toidu ja hobide kaudu.

Tehisintellekti mudel, mida saab kasutada kõigis ELi keeltes, võiks edendada mõistmist ja võimaldada piiriülest suhtlust.

Klõpsu, eksitavad pealkirjad ja libauudised on tänapäeva sotsiaalmeedia soovimatud tooted ja kohene juurdepääs teabele tänu internetile. Meedia huvi ajakirjandusega tegeleda on kahetsusväärne ja meedia käitumisjuhend on katkenud – kõik see on tingitud vajadusest, et meedia peab koguma reklaamitulu eksitavate pealkirjade klõpsudega sisu viraliseerumiseks, kasutades kuulsat sisu, ning allikate tegeliku kontrollimise ja kogumise vähenemisest, mis on tingitud survest „scoop“ anda. Selle vältimiseks on vaja mehhanismi, mis võimaldab meediaväljaannete vastu hagi esitada väärkäitumise alusel konkreetsete artiklite või saadete edastamisel. Seda tuleks teha kooskõlas paindlike, kuid selgete ajakirjanike eeskirjadega. Märgistatud uudistemeediakanalit peaks hindama konkreetne meediažürii, kellel on piisavalt aega, et hinnata sisu, keelekasutust, allikaid ja selle mõju ühiskonnale. Pärast hindamist võib see panna uudistekanalile teatava aja jooksul mainet ja teatavat väärtust. Selle teemaksuga muudetakse žürii kehtestatud ajavahemiku jooksul müügikoha keskmist mainet. Uudisteväljaannete keskmine mainehinne peab olema nähtav nende veebilehtedel ja iga uudise puhul, mida nad koostavad, samuti võib see olla sotsiaalmeedia algoritmi parameeter, et piirata usaldamatute võrgustike levikut sotsiaalmeedias. Sel viisil on meediaettevõtetel stiimul kaitsta oma mainet hea ajakirjanduse praktiseerimisel ning see annab üldsusele rohkem kontrolli ja aega, et hinnata võltsuudiseid, mis panevad avalikkust eksitavale ja eksitavale käitumisele läbipaistvamal ja vastutustundlikumal viisil avalikkust usaldama.

Euroopa Liit peaks rakendama toetuste ja muus vormis toetuste programmi liikmesriikides tegutsevatele ülikoolidele ja teistele teadusorganisatsioonidele, mis keskenduvad tehisintellekti arendamisele kestliku arengu ja ülemaailmse heaolu nimel.

Tänapäeval toimub avalik sotsiaalmeedia arutelu peamiselt platvormidel, mida kontrollivad tulule orienteeritud eraettevõtted, nagu Facebooki emaettevõtja Meta, Twitter või ByteDance. Kui avaliku sektori asutused suhtlevad nende kanalite kaudu, viivad nad need mittedemokraatlikud osalejad digitaalse kommunikatsiooni õiguste juurde. Samal ajal sunnib see kodanikke kasutama reklaami avaliku teabe saamiseks. Kolmandaks muudab see Euroopa sidekanalid sõltuvaks USA ja Hiina ettevõtetest. Seepärast peaksid avaliku sektori asutused aitama luua kestlikke Euroopa sidekanaleid, kasutades avatud protokolle (Matrix, Activiy Pub) ja oma digitaalset taristut (Fediverse’i mõistes).

Kui keegi siseneb uudiste saidile, peaks olema hoiatav, mida arvate veebisaidilt lugedes. See peaks kehtima kõigi uudistelehtede suhtes, kus ei ole sõnaselgelt märgitud kõiki nende teabeallikaid. Kui uudiste saidil ei ole kõiki nende allikaid, loetakse see automaatselt „ebausaldusväärseks“.  Sel viisil õhutavad uudiste saidid jagama kõiki oma teabeallikaid, võideldes seega desinformatsiooni vastu.

Sõnavabadus on väga oluline, kuid uudistelehed, lehed, konglomeraadid (rohkem kui tuhanded ja miljonid jälgijad) peavad olema vastutustundlikumad reeglite järgimise ja mitte väärinfo levitamise eest.

EL peaks töötama välja ühise raamistiku digitaalsete õiguste kui inimõiguste tunnustamiseks ja tegelikuks edendamiseks; digitaalse lõhe kaotamiseks peaks see hõlmama võrdset juurdepääsu internetile kõigis Euroopa piirkondades ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Võltsuudiste levitamise üks peamisi ohte on see, et need manipuleerivad avalikku arvamust ja viivad tegelikkuse moonutamiseni. Näiteks sotsiaalmeedia teemaviited või sildid, mis põhinevad ebausaldusväärsel või valel teabel, sunnivad inimesi sageli eksitama, sest need mõjutavad nende mõtteviisi. Libauudiseid ja -märke on liigselt kasutatud poliitilistes konfliktides, muu hulgas territooriumide okupatsioonis. Täpsemalt võib teemaviidet #CrimeaIsRussia, mida on kasutatud Venemaa desinformatsioonikampaania vahendina, käsitada hübriidsõja vahendina. Probleem seisneb selles, et kui eespool nimetatud märgis jääb internetti mitu aastat, võivad järgmised põlvkonnad, kes sellele klõpsavad, moodustada vale reaalsuse tunde Krimmi piirkonna poliitilise olukorra kohta.

Järgmise sammuna peab EL töötama selle nimel, et piirata valesid ja eksitavaid sotsiaalmeedia märgiseid ja teemaviiteid. Euroopal on vaja leida selles suunas asjakohased vahendid, et kaitsta oma väärtusi, õigusriiki ja inimõigusi. 

 

Vaja on üleeuroopalisi algatusi, mis ühendavad Euroopa inimesi vaimus ja sõpruses. Näiteks võidakse igale õpilasele määrata virtuaalne Euroopa sõber teisest ELi riigist, kellega nad saavad virtuaalselt suhelda.

Peame soodustama jalgrataste kasutamist peamise transpordiliigina. Üks viis, kuidas Euroopa linnad saavad seda teha, on suurendada eraldatud jalgrattaradade arvu oma territooriumil. ELi institutsioonid peavad suurendama teadlikkust jalgrattasõidu eelistest, arendades tõelist jalgrattakultuuri Euroopas.

Praegu tehtavatest otsustest ei sõltu mitte ainult inimareng, vaid ka Maa ja inimkonna püsimajäämine. Seetõttu peaks EL looma tulevikuuuringute keskuse, kuhu kuuluvad interdistsiplinaarsed eksperdirühmad, kuhu kuuluvad teadlased, majandusteadlased, etitsistid ja futuroloogid. Siin tuleks esindada erinevaid kultuure, riike ja sugusid, et uurida, millised oleksid parimad otsused, mida praegu teha.

Peamised uurimisteemad võiksid olla järgmised:

• liikide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse
• võitlus globaalse soojenemise vastu
• Kesturi-, õhu-, maa- ja metsakaitse
• nälja, vaesuse ja haiguste vastu võitlemine
• konfliktide ennetamine
• levimistolerants

Euroopa Parlament on Euroopa Liidu demokraatlik alus ja on seetõttu oluline institutsioon. Siiski tuleks seda reformida, et saavutada selle täielik potentsiaal.

Selleks võiks olla näiteks:

• Parlament peaks andma liikmesriikidele võimaluse kasutada rahvusvähemuste ühe liikmega valimisringkondi, lubamata väga väikeste valimisringkondade puhul (de facto) esmatasandi süsteemi.
• Tal peaks olema algatusõigus teha ettepanekuid uute õigusaktide kohta. Ettepanekuid peaks saama esitada fraktsioon, komisjon või Euroopa Parlamendi liikmete rühm, kes esindab vähemalt 5 % parlamendist.
• Parlamendil peaksid jätkuvalt olema alalised ja ajutised komisjonid, mis keskenduvad konkreetsetele poliitikavaldkondadele. Komisjonide koosseis peaks jätkuvalt kajastama parlamendi poliitilist koosseisu.
• Halduskulude kokkuhoiu eesmärgil peaks see muutuma üheks asukohaks Brüsselis.
• Ta peaks töötama soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel, näiteks luues Euroopa Parlamendis vanemapuhkuse asendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõigile vanematele.

Juust on osa Euroopa kultuuripärandist. Seetõttu peaks EL eraldama rahalisi vahendeid põllumajandustootjatele, kes toodavad juustu „Harzer k“-i, Halloumi, Gorgonzola, Saint-Nectaire ja muid juustusid. Samal ajal peaksid haldusüksused käivitama üldsuse teavitamise kampaaniad eri juustude kasulikkuse ja omaduste kohta tervisele.

Kohalikud omavalitsused peaksid kultuuri- ja loomemajandust, sealhulgas kõiki nende allsektoreid ja esindajaid paremini toetama. Iga linna kõik asjaomased sidusrühmad peaksid ühiselt välja töötama ühise koostööalgatuse tegevuskava ja arengustrateegia, mis hõlmab perioodilisi kultuurilisi kaardistamisi, et teha kindlaks kohalikud ressursid tööstuse toetamiseks. Seda tuleb teha asjaomaste Euroopa, riiklike ja kohalike institutsioonide kaasamise, toetamise ja koordineerimisega.

Pandeemia on toonud ilmsiks, et õpilastel puuduvad võimalused üksteisega suhelda. Tuleks luua veebipõhine võrguplatvorm, mille kaudu õpilased saaksid suhelda oma kolleegidega teistes ELi riikides. Nad võiksid jagada oma kultuuri, keelt, traditsioone, õppida üksteiselt, leida uusi sõpru ja olla lõbusad.

Inspireerituna algatusest „Uus Yorgi humaanid“, peaks EL käivitama kampaania „Inimesed EList: platvorm, mille kaudu ELi kodanikud saavad jagada oma isiklikke lugusid. See võib aidata luua sidemeid ja suurendada empaatiat liidu eri nurkadest pärit inimeste vahel.

ELi kogemuste ja parimate tavade levitamiseks hariduse, kultuuri, noorte ja spordi valdkonnas oleks asjakohane luua idapartnerluse riikides ELi noortekeskused. Nende riikide noortele oleks kasulik luua kohti, kus nad saaksid kohtuda ELi esindajatega, õppida tundma parimaid tavasid hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas ning rakendada algatusi sellise platvormi egiidi all.

Tuleks teha rohkem jõupingutusi lapsrändajate ühiskonda integreerimiseks. Lapsrändajatest lapsed peavad nüüd õppima uut keelt, järgides samal ajal tavapärast õppekava. See ei ole tulemuslik.

Sisse tuleb viia intensiivsed keelekursused, et lapsrändajatest lapsed õpiksid oma uue kodu keelt enne, kui nad alustavad tavapäraseid õppekavasid.

Pandeemia algusest peale ootasid kõik vaktsiini leiutamist, sest see on ainus viis naasta tavapärase COVIDi-eelse elu juurde. Meil on nüüd mitut liiki vaktsiine, kuid on inimesi, kes on vaktsineerimise vastu.

Gruusias on vaxxerivastane liikumine üsna tugev. Paljudel juhtudel on selle põhjuseks teadmiste puudumine. Paljud inimesed arvavad, et vaktsiin on ohtlik. Kohalikud omavalitsused peaksid korraldama üritusi, veebikoosolekuid ja reklaami, et suurendada teadlikkust COVID-19 vastasest vaktsineerimisest ja selle eelistest.

Märkimisväärne hulk teadus- ja sotsiaaluuringuid rõhutab seksuaalhariduse tähtsust keskkooli tasandil. Noored teismelised vajavad praktilist ja faktilist teavet.

Mõnes kogukonnas on seksuaalsuse küsimused tabu ning inimesed ei aruta neid kodudes, koolides ja keskustes. Selle tulemusena on teismelised sugulisel teel levivate nakkuste, vaimuhaiguste ja krooniliste terviseprobleemide ning LGBTQ-diskrimineerimise ja koolikiusamise ohus.

Üks probleeme on see, et puuduvad õpetajad, kellel on vajalikud teadmised ja koolitus, et jagada asjakohast ja õiget teavet soo ja reproduktiivtervise kohta. Täiendavad takistused hõlmavad kultuuri- ja usujuhtide vastuseisu ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alase hariduse puudumist üldiselt nii kohalikul kui ka ELi tasandil.

Ühendame ja pakume õpetajatele lähtepunktina õiget teavet, mida toetavad teadlased ja tervishoiuspetsialistid.

Kriitilist mõtlemist tuleks õpetada alates esimesest klassist. Lisaks uudisteoskusele aitaks see kaasa meie liidu arengule ning piiraks mitteliberaalseid ja mitteteaduslikke eelarvamusi, nagu vaksivastased, vandenõuteooriad ja laad.

• Liberaalne kunst, teatriteosed, muusikaprogrammid, immersiivsed kunstiteosed, ÜRO näidisprojektid ning sellised kesk- ja keskkooli klassiruumid aitavad suunata meie kodanikke palju kaasavamale ja progressiivsemale põlvkonnale.
• Võiksime alustada riiklike institutsioonide koolitamisega ning jätkata ELi tasandi programmide ja konkurssidega, sealhulgas Eurovision-tüüpi saadetega ÜRO mudeli ehk „Model-EU“ jaoks.

Peaksime pakkuma tasuta Interraili sissepääsukaarte igale noorele eurooplasele pärast 18aastaseks saamist. See annaks neile võimaluse kogeda Euroopat ja Euroopa reisimist. See laiendaks võimalust ebasoodsas olukorras olevatele noortele, kes ei saa endale lubada reisida välismaale.

Kodanikud nõustuvad range poliitikaga ainult siis, kui nad mõistavad, miks see on vajalik. Seepärast peab EL rahastama rohkem kliimaajakirjanduse projekte: mida mõjukam on teatis, seda rohkem haritakse elanikkonda. See toob kaasa suurema avaliku surve ettevõtetele, kuna neid võetakse vastutusele nende keskkonnamõju eest.

Programm „Erasmus+“ on osutunud parimaks viisiks luua tugevaid suhteid väljaspool riigipiire ning seepärast peame programmi laiendama – või looma muid programme sama idee alusel – kogu elanikkonna jaoks.

Keskkooliõpilased, töötajad ja puuetega inimesed on kõik rühmad, kelle jaoks on sellistele programmidele raskem ligi pääseda. Samuti peaks neil olema võimalik arendada oma oskusi mõnes teises Euroopa riigis, vahetades oma oskusi teiste eurooplastega. Neid akadeemilisi ja kultuuriprogramme rahastades tuleme tagasi Euroopa parima idee juurde: tugeva kultuurieluga kontinent, mis suudab luua terve ühtekuuluvustunde väljaspool vanade rahvaste piire asuvasse kogukonda. 

Ajal, mil natsionalism on tõusuteel, on oluline jõuda üksteiseni, mitte muutuda üha isoleeritumaks. See ei tähenda, et vale on väljendada oma rahvuslikku identiteeti ja sellega seotud traditsioone. Pigem tähendab see, et peame omavahel paremini suhtlema, tundma teisi kultuure ning õppima tundma teiste traditsioone ja ajalugu.

Me elame sageli mitmekultuurilises keskkonnas, kuid suhteliselt vähesed inimesed räägivad oma teiste kodanike päritolukultuurist. Üks võimalus juurdepääsuks teistele kultuuridele on keelekursused. Keeled on muidugi väga hea viis teiste kultuuride paremaks mõistmiseks: Praegu keskendutakse neis siiski rohkem puhtalt keeleõppele. Kui nad keskenduksid rohkem ka kultuuriliste aspektide õpetamisele, võiks luua parema mitmekultuurilise keskkonna.

Mõned ELi kodanikud ei ela liidu piires, kuid nende elukoht ei tohiks takistada neil osalemast sellistes tegevustes nagu solidaarsuskorpus, kultuuriüritused või muud sarnased üritused. Kasutades uusi tehnoloogiaid või luues spetsiaalselt välismaal elavatele inimestele suunatud programme, suurendatakse juurdepääsu tegevustele väljaspool liidu piire. Sel viisil on noortel ELi kodanikel väljaspool ELi õiglane võimalus osaleda, osaleda ja väljendada oma seisukohti ka liidu tuleviku kohta.

Tuuleturbiinidel on negatiivsed tagajärjed nii metsloomadele kui ka põllumajandusloomadele. Seetõttu on põllumajandustootjad sunnitud lahkuma ja tungima teistesse kohtadesse, aidates kaasa maastikumuutustele. Lisaks, arvestades, et need mootorid vajavad vähe hooldust, ei julgustata töötajaid elama maapiirkondades, nii et nendesse piirkondadesse kolib vähem inimesi.

Põllumajandustootjatel on lihtsam saada raha energiatööstuselt kui traditsiooniliselt toodete kasvatamisest. See toob mõnes piirkonnas kaasa mulla mineraalsete omaduste kadumise ja põhjustab täiendavaid muutusi haavatavatel maastikel. Tuuleparkide olemasolu mõnes ELi riigis, näiteks Hispaanias, tuleb piirata, et säilitada nende elanike traditsiooniline eluviis ning kaitsta nii keskkonda kui ka majandust.

Valdkondades, kus taastuvenergia toimib jätkuvalt tõhusalt, peaksid kohalikud, riiklikud ja kogu ELi hõlmavad asutused pakkuma stiimuleid uuenduslikele projektidele ja investeerima nende piirkondade ligipääsetavusse, et edendada uusi töökohti.

Euroopal on rikkalik kunsti- ja kultuuriajalugu. On palju andekaid Euroopa kunstnikke, kes ei saa väärilist kuulsust Ameerika kultuuri domineerimise ja Euroopa kultuuri edendamise puudumise tõttu.

Seega peaksime looma ameti, mis tegeleb kunstiga ELis. See agentuur võiks aidata arendada, toetada ja edendada kunstiga seotud ideid, nagu filmid/muusika-/graafika- ja/või muud kunstifestivalid Euroopas. See võiks toetada Netflixi sarnaseid Euroopa voogedastusplatvorme, mis keskenduvad peamiselt Euroopa filmidele ja kultuurile, või isegi luua Hollywoodiga sarnase üleeuroopalise meelelahutustööstuse.

EL peab investeerima filmitööstusesse, kuna see annab tööd mitte ainult osalejatele ja režissööridele, vaid ka graafilistele disaineritele, helitoimetajatele, üldhuviteenuste osutajatele ja paljudele teistele, kes on loomevaldkonnas haritud.

Muud ideed võiksid olla ka järgmised:

• anda filmitootjatele subsiidiume,
• turustada filme ja levitada neid kogu ELis ning
• luua ELi filmiorganisatsioon, millel on auhinnad Euroopa mitteanglofonifilmide jaoks.