Sotsiaalmeedias muudab anonüümsus lihtsamaks kui kunagi varem selliste kahjulike tavade kasutamise nagu vihakõne ja trollimine. Kui kasutajad avaldavad sisu oma nime all, saaks neid oma tegevuse eest kergemini vastutusele võtta. Vajame ELi suuniseid ja õigusakte, mis võimaldaksid inimesi hõlpsamini tuvastada.

ELi kodakondsus peaks olema võimalik saada pärast viieaastast töötamist või õpinguid ELis. Praegu sellist tagatist ei ole. Mitmes liikmesriigis töötavad isikud võivad ELi kodakondsuse saamisega viivitada kui need, kes viibivad ühes riigis, mis on ebaõiglane.

Iga Euroopa riik, kes taotleb Euroopa Liidu täisliikmeks saamist, peab austama vabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma ja säilitama inimõigusi ja põhivabadusi. Läbirääkimised partnerriikidega, kes neid Euroopa väärtusi ei järgi, tuleks külmutada seni, kuni nad näitavad üles tõelist ja mõõdetavat pühendumust meie normide ja põhimõtete austamisele ja järgimisele.

Lisaks peaks EL kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes seadma miinimumnõudena esikohale inimõiguste austamise nendes riikides.

Keskkonnaküsimustes on mees- ja naisaktivistide vahel endiselt suur lõhe, kuigi mõnikord meie vana moodne mõtteviis ei lase meil seda tasakaalustamatust märgata. Oluline on suurendada naiste mõju planeedi kaitsele ning luua põhjalikum arusaamine sellest, kuidas naised kestliku tuleviku väljakutsele lähenevad.

Alates 2017. aastast saavad Ukraina passi kasutajad reisida viisavabalt Schengeni alale, mis ei hõlma reisimist Iirimaale. Reisimiseks Iirimaale, mis ei ole Schengeni ala osa, on vaja viisat. Iiri passi kasutajad võivad Ukrainasse reisida ilma viisat korraldamata. Seetõttu tuleks need eeskirjad läbi vaadata, et muuta reisimine mõlema riigi vahel võrdseks ja õiglaseks.

Aastal loodud idapartnerlus on Euroopa välisteenistuse, ELi ja selle liikmesriikide ning kuue Nõukogude Liidu järgse riigi ühine ettevõtmine: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Selle eesmärk on süvendada poliitilisi ja majanduslikke suhteid Euroopa Liidu ja idapartnerite vahel.

On aeg seda veel kord uurida ning anda riikidele selged liikmesuse väljavaated ja kriteeriumid. See võimaldaks algatuses eristada neid, kes on rahul oma praeguse partnerluskorraga, ja neid, kes soovivad saada ELi liikmeks.

Lisaks tuleks noored ja kodanikud üldisemalt kaasata arutellu idapartnerluse väljavaadete ja probleemide üle selle praegusel kujul ning selle üle, kuidas see võiks edasi liikuda. Üks võimalus selleks oleks luua noorte saadikute programm või toetada kodanikke, kes soovivad luua idapartnerlusega seotud kodanikuühiskonna organisatsioone.

Liberaalsem uimastipoliitika võib aidata lahendada uimastitega seotud probleeme. Kui ained on lubatud, kasutavad kodanikud neid suurema tõenäosusega vastutustundlikult. Kuna aineid müüakse pigem seaduslikes kauplustes kui ebaseaduslikes maa-alustes võrgustikes, oleks lihtsam piirata alaealiste juurdepääsu uimastitele. 

Üks meede ELi-vastase mõtteviisi vastu võitlemiseks ja ühtsuse edendamiseks oleks Euroopa passi loomine. See võimaldaks liidu kodanikel näha liikmesriigiks olemise eeliseid oma kodanike käes ja vähendaks ELi-vastast retoorikat. Kui ELi kodanikke ühendataks ühise passiga, oleks see veel üks kindel samm ühtse Euroopa suunas.

Läbipaistvus on keskse tähtsusega: Kui soovime tarbida eetiliselt, on oluline teada, kus meie tooted valmistati ja kes oli nende valmistamisega seotud. Rõivastest toiduni on sageli raske jälgida tootmisliini iga etappi. Tänu suuremale läbipaistvusele ja üldsuse juurdepääsule teabele saavad tarbijad teha teadlikke otsuseid oma ostude kohta ja õppida oma toodete päritolu.

Mõnikord on ettevõtete tootmisliinid seotud inimõiguste rikkumistega, kas alateadlikult või mitte. Suurem läbipaistvus võimaldaks ostjatel – ja ettevõtjatel – mõista, kas ja millises kohas inimõiguste rikkumine aset leiab. Seetõttu on väga oluline rakendada läbipaistvuseeskirju, et võidelda nende probleemidega ning suurendada inimväärikust ja õiglasi töötingimusi. See võib mõjutada ka ELi ja üksikute riikide impordipoliitikat.

Lisaks peaksid äriühingud pakkuma giidiga külastusi oma tootmiskohtadesse. Seda tehes on tarbijatel võimalik näha, kuidas nende tooteid valmistatakse, mis suurendab nende võimet teha teadlikke otsuseid.

Demokraatia säilitamiseks peame kaitsma sõnavabadust. Näiteks USA põhiseaduse esimene muudatus võiks olla ELi jaoks hea inspiratsiooniallikaks.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve (Frontex) üle tuleks teostada järelevalvet tagamaks, et ameti tegevuses järgitakse põhiõiguste põhimõtteid. Näiteks peaks Frontexile esitatud kaebusi käsitlema välisasutus, mitte Frontex ise.

ELi institutsioonid ei peaks tegelema oma liikmesriikide kohtusüsteemide korraldusega. See, kuidas liikmesriigid otsustavad õigusriigi põhimõtet riigisiseselt hallata, peaks olema riikliku poliitika küsimus.

Tööturul seavad paljud tegurid ebasoodsamasse olukorda naised ja vähemused, näiteks etnilised vähemused töölevõtmise etapis. Tööandjatele tuleks pakkuda suuniseid tagamaks, et nende rühmade liikmete taotlusi ei diskrimineerita. Näiteks võivad isiklikud küsimused töövestluste ajal viia ebaõiglaste värbamistavadeni. Tagades töölevõtmisel võrdsed võimalused, aitame tagada, et igaühel on võrdne õigus tööle.

Poliitikud peaksid vastutama oma kodanike ees. Seepärast peaks ELi kodanikel olema õigus ametiaega otse lühendada või isegi ametist vabastada need poliitikud, kes ei ole oma ülesannetes pädevad, ning asendada nad paremate alternatiividega.

Me peaksime olema üha enam mures kliimamuutuste mõju pärast meie organitele. Kliimakriis on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi, kuumalaineid ja põuda kogu Euroopas ning pikendanud õietolmuhooaega. Tõendid näitavad, et need kliimaohud põhjustavad haiguste sümptomite süvenemist, liikumisprobleeme ja ravimite suuremat tarbimist.

Elukvaliteet on oluline tervisealane arutelu ja see peab olema osa ELi tasandi kliimaaruteludest.