Võttes arvesse demokraatliku esindatuse ja poliitiliste seisukohtade pideva uuendamise tähtsust, tunnistame vajadust kehtestada selged kõlblikkuskriteeriumid nii Euroopa Parlamendi liikmete kui ka Euroopa Komisjoni volinike ametikohtadele, et tugevdada esindatust, sõltumatust ja kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu. Artikli 1 Valimiseeskirjade ühtlustamine 1 – Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad võtma vastu ühtse valimissüsteemi Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks. 2 – Soovitatakse proportsionaalset esindatuse süsteemi, mis tagab, et kohtade arv jaotatakse proportsionaalselt erakondade poolt saadud häältega. Artikli 2 Õigus kandideerida Euroopa Parlamendi liikme ametikohale 1 – Märgistada parlamendiliikme ametikohale kvalifitseerumise kriteeriumina, et isik ei ole viimase kahe aasta jooksul enne ametisse nimetamist täitnud valitsuse ülesandeid ühelgi tasandil (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil). 2 – Täitev-, ministri-, parlamendi- või haldusametikohti riigi valitsuses ning ametikohti rahvusvahelistes organisatsioonides või piirkondlikes/kohalikes omavalitsustes käsitatakse valitsusfunktsioonidena. Artiklid 3 Terminite piir 1 – Iga kodanik võib kandideerida Euroopa Parlamendi liikme ametikohale maksimaalselt kolmeks ametiajaks. Artikli 4 Sobivus Euroopa Parlamendi liikme Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale 1 – Kinnitage Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale kvalifitseerumise kriteeriumina, et isik ei ole viimase nelja aasta jooksul enne ametisse nimetamist töötanud ühelgi valitsuse ametikohal (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil). 2 – Valitsuse ülesanded hõlmavad täitev-, ministri-, parlamendi- või haldusülesandeid riigi valitsuses ning ametikohti rahvusvahelistes organisatsioonides või piirkondlikes/kohalikes omavalitsustes. Artikli 5 Ametisse nimetamise protsess 1 – Toetuskõlblikkuse kriteeriumide kontrollimine on osa Euroopa Komisjoni voliniku ametisse nimetamise protsessist. 2 – Liikmesriigid peavad esitama ametliku avalduse selle kohta, et esitatud kandidaat ei ole viimase nelja aasta jooksul töötanud valitsuse ametikohal. Käesoleva ettepaneku rakendamine võib aidata tagada Euroopa Parlamendi liikmete koosseisu uuendamist ja sõltumatust ning edendada Euroopa Parlamendis suuremat esindatust ja kogemuste mitmekesisust. See tugevdaks tehtud otsuste õiguspärasust ja suurendaks kodanike usaldust Euroopa Liidu demokraatliku protsessi vastu.

Mugavuslipud hõlbustavad ebaseaduslikku tegevust ookeanides, nagu ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, inimkaubandus, püüdlused ja madalad maksud. Praegused registreerimisprotsessid ja mugavuslippude ajaloo puudumine ei ole tõhusad. Seepärast tuleks koostada ja rakendada direktiiv, millega kohustatakse kõiki Euroopa laevu registreerima keskses andmebaasis, et jälgida kõigi lipuriikide registri ajalugu. Samas ei oleks sellel andmebaasil võimalust jätta tühjaks aasta väli (sarnaselt lennukite registreerimise suhtes kohaldatavate eeskirjadega).

Täna Euroopa noorteüritusel toimunud seminaril mainisid sõnavõtjad valimistega seotud erinevaid küsimusi: hääletavate osalejate, eelkõige noorte väike arv, desinformatsioon, ELi keeruka õigusloomeprotsessi puudulik mõistmine, oht autokraatlikele süsteemidele. David van Reybrouck kirjutas raamatu „Valikumiste vastu“, milles ta pakkus välja aruteludemokraatia. Üks tema mõte on moodustada ajutised komisjonid, mis koosnevad poliitikute asemel ELi kodanikest. Selline komisjon võib esindada erineva tausta ja perspektiiviga inimesi. Kas ELi institutsioonid ei peaks sellist aruteludemokraatiat kohandama ja olema seadusandlikes protsessides avatumad, et anda volitused kodanikele endile?

EL on välja töötanud konkreetsed eesmärgid selle kohta, kuidas parandada noorte olukorda kogu Euroopas. Laiemas avalikkuses on aga vähe teadmisi Euroopa noorte eesmärkide kohta. Eriti Euroopa noorteaasta järelmeetmena on oluline näidata, et noored on ELi prioriteet. Selle saavutamiseks peaks EL tegema koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike noorteorganisatsioonidega ning Euroopa Nõukoguga, kellel on palju eksperditeadmisi selliste programmide rakendamiseks selles valdkonnas. Lisaks peab protsess olema kaasav ja jõudma noorteni ruumides, kus nad tegutsevad, sealhulgas sotsiaalmeedias ja reaalses elus toimuvates konsultatsioonides. Peale selle peavad noortega seotud eesmärgid jõudma organiseerimata noorteni ja näitama neile, et EL hoolitseb nende eest, töötades välja üksikisikutele avatud osalemismehhanismid, mis on hästi rahastatud tagamaks, et finantspiirangud ei takista osalemist.

Vaja on tugevamaid kokkuleppeid sotsiaalmeedia kasutamise kohta poliitikute jaoks. Tänapäeval mõjutab ja julgustab paljusid noori hääletama äärmuslaste poolt internetis ja eelkõige TikTokis. Üha selgem on see, et valimisvanust on alandatud.

EL peaks tegema tihedat koostööd selliste organisatsioonidega nagu ASEAN, Mercosur, Aafrika Liit, et edendada ELi mudelit välismaal. Tehes koostööd nende piirkondliku koostöö organisatsioonidega, saab EL edendada inimõigusi, ettevõtlust, euroopalikku eluviisi jne. See annaks ELile ja tema liitlastele uue hääle, mis võib olla USAst või Hiinast sõltumatu, kuid mitte nende vastu. Selline uus mõju põhineks koostööl nende riikide vahel, keda esindavad organisatsioonid.

EL peaks tugevdama noorte osalemist otsustusprotsessides, andes neile motivatsiooni. Euroopa noorteüritus on noortele hea võimalus jõuda Euroopa Liidule lähemale, kuid teha tuleks rohkem. Hea mõte oleks korraldada rohkem demokraatia, poliitika ja noorte kaasamise teemalisi üritusi, mis keskenduksid kohalikule tasandile inimestele, kellel puudub lihtne juurdepääs otsuste tegemisele.

Soomes on juba saavutatud positiivseid tulemusi hasartmängureklaamide eetilises reguleerimises. Veikkaus, riigi omandis olev hasartmängukorraldaja, kellel on turul monopoolne seisund, on kohustunud tegutsema vastutustundlikult. Väga oluline on pöörata erilist tähelepanu reklaamile, eelkõige sellistel platvormidel nagu YouTube ja sotsiaalmeedia. Selle lepingu reguleerimist saab tõhustada tehisintellekti ja muude kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisega. Enne nende vabastamist tuleks reklaamid läbi vaadata ja läbi vaadata, et vältida ebaeetilist reklaami, mis õhutab mängusõltuvust. Välismaistel hasartmängude veebisaitidel näeme sageli „suure võidu“ stsenaariumide esitlusi, mis õhutavad haavatavaid mängijaid. See küsimus on oluline ja selle reguleerimist tuleks kaaluda. Paljud eksperdid ja uuringud rõhutavad, et selline reklaam võib olla kahjulik ja aidata kaasa hasartmängudega seotud probleemidele. Soome Politseiamet on juba rakendanud tavasid, mis ähvardavad ettevõtteid trahviga ebaeetilise käitumise eest hasartmängusektoris. See on suurepärane näide sellest, kuidas seda küsimust on käsitletud, edendades vastutustundlikke hasartmänge. ELi tasandil võiks kaaluda koostööd, et luua ühine litsentsimissüsteem, mis piirab vastutustundlike hasartmängutavadega tegelevate üksuste tegevust ELis. See võib aidata vähendada kahju ja tõhustada osalejate kaitset kogu Euroopas. Lisaks on väga oluline kaasata noori ja kuulata nende häält ELi otsustusprotsessis. Noorte mängusõltuvuse ennetamine on tuleviku kujundamise oluline osa. Noortel on õigus osaleda aruteludes, mis käsitlevad nende tulevikku ja heaolu. Väga oluline on anda noortele piisavat teavet ja haridust hasartmängudega seotud riskide ja kahjude kohta. See võib aidata neil teha teadlikke otsuseid hasartmängude kohta ja teha varakult kindlaks võimalikud probleemid. Koolid ja noortekeskused peaksid pakkuma haridust ja vahendeid, et noored saaksid vajaduse korral toetust. Lisaks on vaja tihedat koostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide vahel. Parimate tavade jagamine ja ühiste standardite kehtestamine võib edendada vastutustundlikke hasartmänge ja kaitsta noori kahjuliku mõju eest. Lisaks on vaja toetada ja edendada uuringuid hasartmänguprobleemide ja nende põhjuste kohta, et sellest probleemist paremini aru saada. Koostöö ja vastutustundlike meetmete abil saame edendada tervislikke mänguharjumusi ja kaitsta noori hasartmängude kahjuliku mõju eest. Lisaks on äärmiselt oluline, et kõik hasartmänguettevõtjad rakendaksid vastutustundlikke ja tõhusaid mängijate piiranguid, et kaitsta üksikisikuid hasartmängudega seotud kahju eest. Piirangute kehtestamine peaks olema tõeliselt tõhus ja terviklik, et mängijad ei saaks piirangutest kergesti mööda minna ega teiste hasartmänguettevõtjate liigseid hasartmänge mängida. Reguleerivad asutused peaksid jälgima ja tagama, et kõik hasartmänguettevõtjad järgiksid vastutustundlikke hasartmängupõhimõtteid ning hoiaksid ära probleemsete hasartmängude tekke. Hasartmängudega seotud kahju vähendamiseks on oluline võtta terviklik lähenemisviis, mis hõlmab nii hasartmänguettevõtjate vastutust kui ka reguleerivate asutuste poolset aktiivset järelevalvet. See aitab kaitsta mängijaid ja tagada, et mängukogemus jääb terveks ja nauditavaks.

Lisada alla 25-aastaste valimisnimekirjade kvoodid. Vähemalt 5 % Euroopa Parlamendi liikmetest peaksid olema noored. Noored ei hääleta, sest me ei tunne end poliitikutega tuvastatuna. Kui noored oleksid valimisnimekirjades esindatud, tunneksime end lähemale Euroopa valitsemisasutustele.

Usun, et märkimisväärne hulk inimesi tunneb end Euroopa Liidu ja selle institutsioonide suhtes mõnevõrra lahus. Selle probleemi lahendamiseks oleks kasulik, kui iga liikmesriik tugevdaks iga institutsiooni esindusi, mis suudavad tõhusalt teavitada elanikkonda Euroopa tasandil toimuvatest arengutest. Lisaks olen arvamusel, et koolidele ja õpilastele – mitte ainult Euroopa Parlamendi saadikutekooli programmiga liitumine – oleks kasulik, kui neid külastaksid ka Euroopa Parlamendi saadikud või muud liiki esindajad. Selliste külastuste eesmärk on teavitada kõiki Euroopa institutsioonide olulisest rollist.

Vajame õigusraamistikku, mis tagaks õiglase esindatuse Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Parlamendi liikmed tuleks valida oma riigist viisil, mis on õiglane kõigi selle riigi piirkondade suhtes. Näiteks Rumeenias on 41 maakonda ja ainult 32 tingimustele vastavat parlamendiliiget. Parima võimaliku esindatuse saavutamiseks peaksid parlamendiliikmed pärinema eri maakondadest. Rumeenias kuuluvad 41 maakonda kaheksasse suuremasse piirkonda. Oluline on tagada, et rohkem kui ühe parlamendiliikmega riigid oleksid piirkondade vahel õiglaselt esindatud. Ühest piirkonnast on võimalik valida mitu parlamendiliiget, kuid nad ei tohiks kõik olla samast maakonnast või linnast, et vältida märkimisväärseid demokraatlikke lahknevusi eri piirkondade vahel. Sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega tegelemine peab algama demokraatliku poliitilise ebavõrdsuse probleemiga tegelemisest. Esindajate tasakaalustatuma jaotuse saavutamine võib aidata edendada sotsiaalset ja majanduslikku tasakaalu.

Euroopa Liidus on 27 riiki, kuid kõik neist ei ole võrdselt arenenud: kui vaadata Ida-Euroopat, siis enamik riike alles areneb. Tugev ja ühtne Euroopa Liit on võimalik saavutada kõigi piirkonna riikide vastastikuse toetuse ja koostöö kaudu, olenemata nende praegusest majanduslikust seisundist. See muutus muudab kõik Euroopa Liidu riigid majanduslikult isemajandavaks ja suurendab euro väärtust maailmaturul.

Klõpsu, eksitavad pealkirjad ja libauudised on tänapäeva sotsiaalmeedia soovimatud tooted ja kohene juurdepääs teabele tänu internetile. Meedia huvi ajakirjandusega tegeleda on kahetsusväärne ja meedia käitumisjuhend on katkenud – kõik see on tingitud vajadusest, et meedia peab koguma reklaamitulu eksitavate pealkirjade klõpsudega sisu viraliseerumiseks, kasutades kuulsat sisu, ning allikate tegeliku kontrollimise ja kogumise vähenemisest, mis on tingitud survest „scoop“ anda. Selle vältimiseks on vaja mehhanismi, mis võimaldab meediaväljaannete vastu hagi esitada väärkäitumise alusel konkreetsete artiklite või saadete edastamisel. Seda tuleks teha kooskõlas paindlike, kuid selgete ajakirjanike eeskirjadega. Märgistatud uudistemeediakanalit peaks hindama konkreetne meediažürii, kellel on piisavalt aega, et hinnata sisu, keelekasutust, allikaid ja selle mõju ühiskonnale. Pärast hindamist võib see panna uudistekanalile teatava aja jooksul mainet ja teatavat väärtust. Selle teemaksuga muudetakse žürii kehtestatud ajavahemiku jooksul müügikoha keskmist mainet. Uudisteväljaannete keskmine mainehinne peab olema nähtav nende veebilehtedel ja iga uudise puhul, mida nad koostavad, samuti võib see olla sotsiaalmeedia algoritmi parameeter, et piirata usaldamatute võrgustike levikut sotsiaalmeedias. Sel viisil on meediaettevõtetel stiimul kaitsta oma mainet hea ajakirjanduse praktiseerimisel ning see annab üldsusele rohkem kontrolli ja aega, et hinnata võltsuudiseid, mis panevad avalikkust eksitavale ja eksitavale käitumisele läbipaistvamal ja vastutustundlikumal viisil avalikkust usaldama.

Läbipaistvus on demokraatia oluline aspekt ning meie kodanikud väärivad, et mõistame, mis toimub, ja töötada välja oma alternatiivid. Näiteks Rootsis on tarkvara nimega BankID, mida kasutatakse elektroonilise ID-kaardina, kuid see on omandiõigusega kaitstud ja kättesaadav ainult Apple’i, Microsofti ja Google’i operatsioonisüsteemides. See tugevdab nende juba niigi tugevat oligopoli ja kahjustab kodanikke, kes ei vasta nõuetele. Vabatahtlikud võivad kanda avatud lähtekoodiga identimissüsteemi üle mis tahes platvormile.

Teismelised ja lapsed peaksid õppima demokraatia tähendust juba varases elus, mitte alles hiljem, kui nende mõtted on hästi põhjendatud.

Kujutage ette maailma, kus igal Euroopa Liidu kodanikul on juurdepääs võimas platvormile, mis võimaldab neil olla kursis oluliste poliitiliste sündmustega oma riigis ja kogu ELis ning osaleda aktiivselt oma kogukonna tuleviku kujundamises. See platvorm võimaldaks inimestel olla kursis kriitiliste küsimustega, väljendada oma arvamusi hääletamise teel ja isegi esitada oma teemasid arutamiseks. Andes igale kodanikule hääle ja platvormi sisuliseks kaasamiseks, saame edendada läbipaistvust, edendada demokraatiat ning ehitada üles paremini ühendatud ja teadlikuma Euroopa.

Noorte juhitud algatuste platvorm: vajame platvormi noorte juhitud algatuste toetamiseks ja edendamiseks, mis edendavad Euroopa väärtusi ja eesmärke, nagu kestlikkus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus, mis võivad aidata noortel tunda end võimestatuna ja osaleda ELi tuleviku kujundamises nii ELis kui ka väljaspool seda.

Tänapäeval toimub avalik sotsiaalmeedia arutelu peamiselt platvormidel, mida kontrollivad tulule orienteeritud eraettevõtted, nagu Facebooki emaettevõtja Meta, Twitter või ByteDance. Kui avaliku sektori asutused suhtlevad nende kanalite kaudu, viivad nad need mittedemokraatlikud osalejad digitaalse kommunikatsiooni õiguste juurde. Samal ajal sunnib see kodanikke kasutama reklaami avaliku teabe saamiseks. Kolmandaks muudab see Euroopa sidekanalid sõltuvaks USA ja Hiina ettevõtetest. Seepärast peaksid avaliku sektori asutused aitama luua kestlikke Euroopa sidekanaleid, kasutades avatud protokolle (Matrix, Activiy Pub) ja oma digitaalset taristut (Fediverse’i mõistes).

2024. aasta Euroopa Parlamendi lähedal toimuvate valimistega muutub arutelu hääleõiguse, demokraatia ja poliitika üle tänapäeva noorte seas veelgi intensiivsemaks ja intensiivsemaks. Tegemist on märkimisväärse osaga elanikkonnast, kes on teadlikud probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, ja kes tegutseb ühiskonnas, millel puudub sageli terve mõistus, vabaabielu jne. Seetõttu leiame, et hääleõigust tuleks lühendada 16 aastale, võttes eeskuju mõnedest seda juba rakendavatest riikidest. See muudatus oleks Euroopa ühiskonnale kasulik seetõttu, et valimised peegeldaksid paremini elanikkonna huve, pidades silmas, et noored on suurimad ja kõige enam mõjutatud poliitilistest valikutest, võtmata arvesse nende huve või eeliseid. Veel üks peamine põhjus, miks hääletamine 16. aastal oleks Euroopa kui ühiskonna paranemine ja oluline samm Euroopa demokraatia suunas, on see, et kui valimistel osaledes võetakse arvesse nende eelistusi ja ideid, võimaldaks poliitikas osalemine täiendava kodanikuna neil mõista, mida tähendab Euroopasse kuulumine, valimiste tähtsus ja demokraatia roll sellises riigis nagu Euroopa.

EL peaks rohkem kuulama teadust ja teaduslikke arvamusi, mitte erasektori sidusrühmi. Seepärast peaksime piirama lobistide juurdepääsu ELi poliitika kujundamisele ning võimaldama paremat juurdepääsu vastastikuste eksperdihinnangute ja testitud loogika jaoks.

Välismaal õppimine on noorte seas populaarne. Kuid sageli juhtub, et välismaal õppivate inimeste jaoks on poliitika, valitsuste ja ELi kaasamine keeruline näiteks keelebarjääri tõttu. Noorte osalemine muus ELi riigis kui koduriik tuleks muuta kättesaadavamaks, alustades ühisest keelest, mis võimaldaks paremat osalemist.

EL vajab otsesemat demokraatiat. Selle kodanikel peaks olema lubatud mõjutada neid poliitikameetmeid ja seadusi, mis mõjutavad otseselt nende elu, näiteks kasutades rahvahääletusi kõnealuste õigusaktide üle hääletamiseks. Seda saaks parandada, keskendudes subsidiaarsuse põhimõttele, mis tähendab, et otsused tuleks teha kodanikele võimalikult lähedal ja võimalikult madalal poliitilisel tasandil.

Võltsuudised ja desinformatsioon kujutavad endast tõelist ohtu demokraatiale, eriti kui neid tehakse teiste poliitiliste huvide teenimiseks. Selle vastu võitlemiseks oleks kasulik, kui meedia oleks poliitikaga seoses läbipaistvam. Näiteks võivad nad selgelt märkida, kas nende omanikul või autoril on poliitilised sidemed või huvid.

Demokraatia säilitamiseks peame kaitsma sõnavabadust. Näiteks USA põhiseaduse esimene muudatus võiks olla ELi jaoks hea inspiratsiooniallikaks.

Teabevahetus on keskse tähtsusega: Kui te võimalustest ei tea, on neid raske ära kasutada. Kui te saavutustest ei tea, on neid raske tähistada. Lisaks võib see mõjutada kodanike arvamusloomet. Seetõttu rakendab Euroopa Liit meetmeid oma programmide ja tegevuste nähtavuse suurendamiseks.

Üks näide on koroonaviiruse vastane abikampaania, mille EL korraldas Balkani riikides ja idapartnerluse riikides: Kuigi EL on kulutanud suuri summasid toetusele, ei ole ta ilmselt suutnud tõsta kodanike ja rahvusvahelisel areenil selle kohta märkimisväärset teadlikkust.

Lisaks on äärmiselt oluline parandada teisi ELi programme ja tegevusi käsitlevat kommunikatsioonistrateegiat ning suurendada nende nähtavust võimalike taotlejate ja osalejate sihtrühma jaoks. Sel viisil saavad rohkem huvitatud isikud teada võimalustest, osalemisest ja kasust, mis on ELi huvides.

Üks viis selle saavutamiseks võiks olla Euroopa välisteenistuse veebisaidi kasutajasõbralikkuse ja juurdepääsetavuse parandamine. Praegu on saadaval ainult kaks keelt, mis muudavad selle kasutamise ainuõiguslikuks. Veel üks võimalus nähtavuse parandamiseks on liikmesriikidevaheline koordineerimine konkreetsete piirkondade, programmide ja tegevuste jaoks sihipäraste teavituskampaaniate loomisel.

Aastal loodud idapartnerlus on Euroopa välisteenistuse, ELi ja selle liikmesriikide ning kuue Nõukogude Liidu järgse riigi ühine ettevõtmine: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Selle eesmärk on süvendada poliitilisi ja majanduslikke suhteid Euroopa Liidu ja idapartnerite vahel.

On aeg seda veel kord uurida ning anda riikidele selged liikmesuse väljavaated ja kriteeriumid. See võimaldaks algatuses eristada neid, kes on rahul oma praeguse partnerluskorraga, ja neid, kes soovivad saada ELi liikmeks.

Lisaks tuleks noored ja kodanikud üldisemalt kaasata arutellu idapartnerluse väljavaadete ja probleemide üle selle praegusel kujul ning selle üle, kuidas see võiks edasi liikuda. Üks võimalus selleks oleks luua noorte saadikute programm või toetada kodanikke, kes soovivad luua idapartnerlusega seotud kodanikuühiskonna organisatsioone.

Kuigi Euroopa roheline kokkulepe on samm edasi võitluses kliimamuutuste vastu, peaks EL võtma otsustavamaid seisukohti, et muuta see tõhusaks. Üks neist on riigiabi suuniste läbivaatamine, millega kohustatakse abisaajaid järgima keskkonnahoidliku tingimuslikkuse põhimõtteid.

Iga Euroopa riik, kes taotleb Euroopa Liidu täisliikmeks saamist, peab austama vabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma ja säilitama inimõigusi ja põhivabadusi. Läbirääkimised partnerriikidega, kes neid Euroopa väärtusi ei järgi, tuleks külmutada seni, kuni nad näitavad üles tõelist ja mõõdetavat pühendumust meie normide ja põhimõtete austamisele ja järgimisele.

Lisaks peaks EL kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes seadma miinimumnõudena esikohale inimõiguste austamise nendes riikides.

Peaksime võimaldama kõigi liikmesriikide kodanikel hääletada internetis kohalikel, riiklikel ja Euroopa Parlamendi valimistel.

Me peaksime tagama, et Euroopa Parlamenti valitud parlamendiliikmed ei oleks lihtsalt raha eest, vaid et nad teeksid ka oma tööd nõuetekohaselt.